Rahvakogu, päriselt?

Kristo Palu, Indrek Link

 

Kuusalu vallavolikogu praegune koosseis menetles äsja oma eelviimasel istungil vallavalitsuse poolt algatatud eelnõud „Kuusalu valla rahvakogu põhimääruse kinnitamine“. Eelnõu sai kättesaadavaks ja oli esitatud volikogude komisjonidele arutamiseks alles mõned päevad enne volikogu istungit.

Tänane koalitsioon toob rahvakogu eelnõu äkilise ilmumise põhjuseks selle, et lähenevate valimiste tõttu on huvi tavapärasest teravam ja hea algatada diskussiooni, kuidas saaks valla juhtimist „veelgi avatumaks ja suuremat hulka inimesi kaasavamaks muuta“.

Vaatamata toodud põhjendusele jääb siiski küsimus, miks tuleb algatus just nüüd, nagu volikogu praegune opositsioon on ka ette heitnud. Valimisliit Ühine Kodu lubas juba 2013 programmis tõhusat koostööd valla vabaühenduste ja külavanematega ning kaasata asjasse puutuvaid kogukondi vallaelu oluliste otsuste ettevalmistusse. Koostööd ja kaasatust hakatakse otsima aga alles nüüd, viimasel tunnil.

Ühest küljest leitakse, et tegusad külavanemad on alakasutatud ressurss, kuid teisest küljest tunnistatakse, et külavanemate kogu tegevus ei toimi, kuna see on mitteformaalne moodustis, mille tegevus episoodiline, korraldamata ja juhtimata. Olgu siinkohal tõe huvides märgitud, et Kuusalu valla külavanema statuut on vastu võetud Kuusalu Vallavolikogu poolt 28.05.2014. Seega on see ju vallavõimu tegemata jätmine kui statuudiga ei ole määratletud külavanemate tegevuse korraldamine ja juhtimine. Tundub, et seda puudust pole plaanis kõrvaldada ka hetkel muutmisel olevas statuudis.

Mis häirib rahvakogu mõtte juures?

Põhimääruse projekti kohaselt koosneks rahvakogu volikogu liikmetest, volikogu komisjoni liikmetest, külavanematest, haridusasutuste hoolekogude esimeestest ja koolide õpilasesinduste juhtidest – kokku hinnanguliselt 150 inimest.  Näitena võib tuua siia Leedu riigi, kus on umbes sama suur rahvaesindus seimi näol. Riigikogule tehakse aga rahvakoguga pika puuga ära, kuigi seal on viimasel ajal pigem õhus olnud küsimus, kas Eesti suurusel riigil on nii arvukat rahvaesindust mõistlik pidada.

Rahvakogu koosseisu juures torkab lisaks liikmete arvule silma ka see, kes täpsemalt sinna kuuluksid ehk enamuses ikka need samad valitavad volikogu liikmed ja nende poolt määratud volikogu komisjonide liikmed, kes täna nagunii samu asju peavad volikogu ja komisjonide tasandil lahendama ning otsustama. Vaadates Kuusalu rahvakogu põhimääruse kehtestamise aluseid, siis on olemuselt tegemist volikogu komisjoniga. Kummaline arusaam kaasamisest ja rohujuure tasandist, kui võimu põlistamise eesmärgil suuresti samade inimestega uhkema nimetusega dubleeriv komisjon juurde luuakse. Kuidas suureneb rahva kaasatus, kui tulevaste rahvakogu liikmete näol on tegemist inimestega, kes juba täna ühel või teisel viisil esindavad rahvast ja saavad otsustamisprotsessis kaasa rääkida?

Lisaks on põhimääruse projektis kirjas, et loodav kogu hakkab seisukohti kujundama Kuusalu valla volikogus arutusele tulevate arengukavade, strateegiate, kordade, planeeringute ja eeskirjade suhtes. Kuna rahvakogu on oma olemuselt sarnane volikogu komisjoniga, on selle seisukohad volikogule soovituslikud. Täpselt sama kehtib volikogu tänase üheksa komisjoni kohta. Kas üheksast komisjonist on vähe, et luua juurde üks uhke nimega komisjonide komisjon? Ja milleks siis üldse meil volikogu vaja on, kas tõesti ainult otsustele templi peale löömiseks?

Eriti hea näide on planeeringute üle seisukoha kujundamine sellise monstrumkogu poolt. Kuidas saaksid 150 inimest konstruktiivselt arutada ühe planeeringu lahenduse sobivust ja põhjendatust mingi konkreetse küla või kogukonna eest, keda planeering konkreetselt puudutab? Kuidas mõjutab planeeringu menetluse kiirust kord kvartalis koos käiva rahvakogu heakskiidu ootamine? Või kuidas üldse saab 150 inimest korraga kord kvartalis nii paljudes teemades midagi konstruktiivselt arutada ja tulemuslikult otsustada? Aga millegipärast eelarve ehk rahakoti otsuste üle Rahvakogul sõnaõigus puudub. Ilmselt need hoovad soovib tänane koalitsiooni ikka kindlalt enda käes hoida. Küsitav on ka eesmärk „küla- ja alevikevanemate tegevuse koordineerimine“. Tavaliselt „koordineeritakse“ mitme erineva poole tööd või juhitakse mingi üksuse tööd. On mõnevõrra kummaline, et külavanemad, kes kõik osaleksid rahvakogus, juhivad kogus iseenda tööd.

Alternatiiv

Valimisliit Üks Kuusalu Vald on oma manifestis välja toonud ja toetab mõtet anda kogukondadele suurem otsustusõigus. Miks kogukondadele, mitte rahvakogule, külavanemate kogule või muule sarnasele moodustisele? Sest erinevatel kogukondadel võivad olla erinevad mured ja neid puudutavad teemad. Kõige täpsemalt teab ja tajub oma piirkonna muresid ikka konkreetne kogukond ise. Kogukonna seisukoha saab teada, kui kogukonnaga kohtuda ja suhelda. Just nii, nagu oli Ühtse Kodu poolt toodud näide rahva kaasamisest valla üldplaneeringu koostamisel, mille tulemusena saadi palju häid mõtteid.

Mis puudutab volikogu tegevuse avatumaks muutmist, siis selleks on olemas oluliselt lihtsamaid viise, alates istungite reaalajas jälgitavaks muutmisest ja dokumentide ning materjalide veebis hõlpsamini kättesaadavaks tegemisest.  Jääb õhku ainult küsimus, miks seda senini tehtud ei ole.

Lõpetuseks

Kuusalu vald oma 6600 elanikuga ei ole võrreldav mõne riigiga, et meil oleks vaja lisaks 19-liikmelisele volikogule ja 5-liikmelisele vallavalitsusele, üheksale volikogu komisjonile ning lugematule arvule külavanematele ja külaseltsidele luua mingi arusaamatu täiendav otsustustasand ehk vabandage väljenduse eest, 150 inimesega mokalaat. Kuidas see parandaks näiteks Kosu külas elava inimese või Tammistu külas loodud külaseltsi kaasatust neid puudutavate teemade arutamiseks ja otsustamiseks? Alustaks ikka sellest, et paneme kõigepealt volikogu rahvaesindusena tööle, kus mandaadi saanud rahvasaadikud elanikega otse suhtlevad, nende mured ja probleemid volikogus lauale panevad ning saadikutel oleks ka tegelik võimalus oma südametunnistuse järgi arvamus välja öelda ja hääletada, kartmata koalitsioonilepingule antud verevannet.  Seetõttu tuleks äkki juurte juurde tagasi ning lõpetaks ära koalitsiooni ja opositsiooni lahterdamise ning viiks ellu parimad ideed sõltumata sellest kelle poolt need on esitatud.

Kuusalu rahvakogu? Tegelikult Hiina Rahvaesindus. Ehk saaks töö tõhusamalt tehtud ka vähesemate esindajate abil? (Foto: Andrew Jones / gbtimes).
Kuusalu rahvakogu? Tegelikult Hiina Rahvaesindus. Ehk saaks töö tõhusamalt tehtud ka vähesemate esindajate abil? (Foto: Andrew Jones / gbtimes).

Huvi korral tasub lugeda lisaks Andrew Jonesi artiklit Hiina parlamendi näitel selle kohta, kui tõhus suurearvulise rahvaesindajate kogu koostöövorm on.

One thought on “Rahvakogu, päriselt?

  • 3. sept. 2017 at 09:37
    Permalink

    Väga sisukas ja põhjalik artikkel. Eriti meeldis järgnev lause.
    Alustaks ikka sellest, et paneme kõigepealt volikogu rahvaesindusena tööle, kus mandaadi saanud rahvasaadikud elanikega otse suhtlevad, nende mured ja probleemid volikogus lauale panevad ning saadikutel oleks ka tegelik võimalus oma südametunnistuse järgi arvamus välja öelda ja hääletada, kartmata koalitsioonilepingule antud verevannet.
    Mulle tundub, et just “koalitsioonilepingule antud verevanne” on muutnud saadikud pigem valimisliidu liidrite, aga mitte valijate esindajaks. Ja see on kurb.

Comments are closed.

%d bloggers like this: