Ühendus Eesti Metsa Abiks uuris meie keskkonnaalaseid seisukohti

Saime ühenduselt Eesti Metsa Abiks erinevaid küsimusi keskkonna valdkonnast, Marti koondas meie seisukohad kokku ja jagame meie arvamusi ka siin.

Milline on teie nägemus Kuusalu valla haljastuspoliitika osas?

Alusdokument peaks selles küsimuses olema valla üldplaneering, mis määratleb nii rohevõrgustiku kui üldse loodusliku ja inimtekkelise maastiku asukohad ja kasutuspõhimõtted. Loomulikult tuleb siinkohal arvestada, et Lahemaa Rahvuspargi kaitse-eeskirja tsoneering ja tingimused seavad juba teatud eeldused valla üldplaneeringu menetlemisele. Kuna Kuusalu vallal kehtivat üldplaneeringut ei ole, oleme ka oma manifestis valla üldplaneeringu kehtestamise ning kvaliteetse elukeskkonna jaoks loodusega mõistliku tasakaalu leidmise ühe prioriteetse teemana fikseerinud. Meie valimisliit seisab selle eest, et vallas säiliks kultuuripärand ja looduskkeskkond, sh vajadusel loodaks ka kohalike kaitsealasid (nt Rehatse kaitseala mis sai loodud meie ühe liikme poolt 2007 aastal). Peame esmatähtsaks jätkusuutlikku arengumudelit. Toetame tõsisemat arvestamist loodusega kogu selle mitmekesisuses. Keskkonna tervis ja heaolu on lahutamatult seotud inimeste tervise ja heaoluga.

Kas pooldate pigem vanade puude ja põõsaste asendamist uutega või olemasolevate säilitamist?

Pooldame kindlasti olemasoleva säilitamist, seoses sellega säilib ka bioloogiline mitmekesisus. Kuid alati peab arvestama inimese tervise ja varaga. Kindlasti peab igat juhtumit lahendama juhtumi põhiselt, sõltuvalt puu liigist, vanusest, asukohast ja eesmärgist ning maaomaniku ja kogukonna huvidest.

Kas pooldate pigem haljasalade vähendamist kinnisvaraarenduste, teede, parklate ja tööstuse arendamise näol või pigem olemasoleva looduse säilitamist, olemasolevate haljasalade kaitse alla võtmist ning uute loomist?

Üks ei välista teist. Ettevõtlust ja infrastruktuuri tuleb arendada selleks sobivas kohas ja mõistlikus tasakaalus elukeskkonnaga. Loodust tuleb säilitada ja kaitse alla võtta seal, kus need loodusväärtused asuvad. Õnneks Kuusalu vallas ja Lahemaa Rahvuspargis on selleks sobivaid kohti mõlema avaliku huvi rahuldamiseks.

Kuidas suhtute ohtratesse lageraietesse, mis on mitmeid Kuusalu inimesi tõsiselt ärritanud? Mida liigse raiumise vältimiseks teha?

Metsa majandamine on ja jääb vastuoluliseks teemaks, kus üheltpoolt on maaomaniku õigused ja majanduslikud huvid ning teiselt poolt elukeskkonna ja looduskaitselised avalikud huvid. Oluline on siin arvamispõhiselt majandamiselt liikuda teadmispõhisele. On selge, et küpses vanuses metsa uuendamine, kui seda tehakse hästi ja hingega, on põhjendatud ja vajalik nii avaliku kui erahuvi seisukohast. Probleemid tekivad aga tihti puudulikust eelkommunikatsioonist ja kulmineeruvad tööde teostaja suhtumise või halva käekirjaga alustades raievõtete valikust kuni väljaveoteede remondini. Kohalike valimiste kontekstis kohustab hea valimistava piirduma siin teemadega, mis on KOV pädevuses ja ülesandeks. Raiemahtude, -võtete ja –piirangute kehtestamine on riigi ainupädevuses. KOV saaks preventiivselt midagi ära teha eelkõige ruumilise planeerimise kaudu, kuid ka siin on võimalused täna metsamajandust reguleerivate õigusaktide raames väga piiratud. Kogukonna arvamus, on see mida KOV saab ja peab metsamajandamise küsimuses toetama. Soovime säästliku metsamajandamise osas teha koostööd riigi ja erametsaomanikega, et oleksid tagatud sotsiaalsed, keskkonnaalased kui ka kultuurilised hüved.

Kuidas suhtute Kolga alevikus RMK ja kohalike elanike vahelisse kaasamiskokkuleppesse, mis ei vähendanud küll lageraiete mahtusid, ent pikendas tunduvalt ajavahemikku, mille jooksul raieid läbi viiakse?

Väga hästi suhtume, metsaomanike ja kogukonna koostöös saavad sellised keerukad suhted konstruktiivsema sisu. Olgu öeldud, et meie valimisliidu liikmed Andres Heinver ja Emil Rutiku osalesid aktiivselt kohaliku kogukonna esindajatena selle pretsedendi loonud kokkuleppe sõlmimisel.

Kas kaalute võimalust tellida Harku valla eeskujul Kuusalu vallale maastikuplaneerimise ja looduskaitse ekspertidelt üldplaneering, mis sätestaks ka rohealade säilitamise ja kaitse vajaduse, et säilitada Kuusalu inimestele nende elu ja tervise seisukohalt olulisi ühiskondlikke ja ökoloogilisi funktsioone täitvaid metsasid?

Kuusalu valla üldplaneeringu menetluse raames käsitletakse ka neid teemasid ja vajadusel küsitakse ekspertarvamusi ning viiakse läbi keskkonnamõjude hindamine. Arvestades seda kui suur osa Kuusalu vallast territooriumist on Lahemaa Rahvuspargina kaitse all, peame väga oluliseks rohealade säilitamist ja kaitset, igasugune hea praktika on meile alati eeskujuks.

Kas tooksite sarnast asulaplaneerimist eeskujuks ka teistele Eesti valdadele?

Kui oleme Kuusalu vallas jõudnud üldplaneeringu menetlusega lõpuni, on alles võimalik hinnata, kui hea eeskuju me teistele valdadele asulaplaneerimise küsimuses oleksime.

Milline on teie üldine suhtumine keskkonnahoiu ja metsanduspoliitika küsimustesse?

Suhtumine on väga positiivne, nagu meie manifest ka olulise seisukohana nimetab, et hoolime oma elukeskkonnast ja otsime alati mõistliku tasakaalu ettevõtluse ja looduse vahel. Isiklikult olen juba aastaid olnud hobusega metsatööde propageerija ja üks eestvedajatest Lahemaal. Kaitsealadel, rasketehnikaga halvasti ligipääsetavates või märgades ja üldse tundliku elupaigatüübiga metsades on saemehe ja hobutööd võetud taas kasutusele paljude Euroopa riikides, kus see oli 80-ndateks aastateks täielikult välja surnud. Nt Rootsis on tänaseks seoses hobutöödega nii haljastuses kui metsanduses tekkinud juba ligi 1000 otsest täistöökohta. Ka Eestis on juba esimesed head näited olemas.

Kuidas te ülepea väärtustate rohevõrgustikku kui sellist – kas te näete seda valla elanike elus tähtsal kohal või pigem ebatähtsal kohal olevana?

Tiheasutusaladel on rohevõrgustiku planeerimise ja säilitamise tähtsus järjest kasvav. Osalesin MTÜ Elurikka Eesti kutsel tänavu Arvamusfestivali paneelis „Igaühe looduskaitse: tee elurikka elukeskkonna poole“ kus muuhulgas sellel teemal toimus meil väga sisukas arutelu.

Millisena tahaksite näha tuleviku-Kuusalu?

Läbi tugevate kogukondade juhitud vallana, kus hoitakse tasakaalu elukeskkonna ja ettevõtluse või looduse ja inimtegevuse vahel. Kus meil olemasolevad loodusväärtused on kaitstud, aga samas säästliku turismimajanduse kaudu (eriti Lahemaa RP kontekstis) avatud ka külalistele ja seeläbi loodud kohalikele uusi võimalusi väikeettevõtluse arenguks.

Milliseid reaalseid muutusi sooviksite läbi viia, et muuta Kuusalu haljasalade ja vallalooduse olukorda paremaks ning jätkusuutlikumaks?

Soovime anda kogukondadele oma asjade otsustamise tegeliku võimaluse. Usume, et kogukondi sisuliselt kaasates ja eelkõige noorte teadlikkust tõstes, on võimalik kõige paremini tagada haljasalade ja vallalooduse säilimine ja kasutamine – märksõnaks igaühe looduskaitse.