Voliniku aruanne nr 1

Kristo Palu

 

Suvel, kui olin lõplikult ideele kandideerida Kuusalu vallavolikokku sõrme andnud, mõtlesin pikalt ka sellele, kuidas peaks üks hea rahvasaadik oma valijale volikogu tegemistest valituks osutudes jooksvalt aru andma. Kuna valimistulemustes kajastub ainult valijate arv iga voliniku taga ja näed ka saadud häälte jagunemist jaoskondade lõikes, siis tegelikult ju ükski valitud volinik lõpuni ei tea, kes tema valijad personaalselt on. Seetõttu ei osanud ka oma tegemiste raporteerimiseks esialgu muud tarka välja mõelda, kui kirjutada veebi lihtsalt kokkuvõtteid teatud perioodide järel, mis tehtud ja mis teoksil, sest minu häda ju selles, et FB kasutaja ma jätkuvalt pole, olen siiani kuidagi selleta hakkama saanud siin elus😊

Teen siis täna aru andmisega algust ja hea meel on tõdeda, et nii mõnigi teine kolleeg on ka samadele mõtetele tulnud, mis annab lootust, et juba on võrreldes varasemaga volikogu tegevus avatumaks muutumas, eriarvamused on täiesti normaalne nähtus ning kompromissi otsimine ongi edasiviiv lahendus. Lisaks muidugi esimene töövõit, et lõpuks ometi oleme saanud ka istungid veebis otse jälgitavaks.

Tänaseks oleme volikogu istungeid pidanud kolm korda. Detailset kirjeldust istungitel toimuvast ei ole mul mõtet kirjeldama hakata, sest siis hakkaks kirjatükid romaani mõõte võtma. Seetõttu piirdun praegu lihtsalt vastuvõetud otsuste loeteluga koos pisikeste isiklike kommentaaridega.

Esimene istung sisaldas seadusejärgselt volikogu esimehe ja aseesimehe valimist ning istuva vallavalitsuse formaalse tagasiastumispalve kuulamist. Esimeheks esitatud kahe kandidaadi hulgast sai valimiste tulemusel volikogu juhiks valitud hea kolleeg Marti Hääl, keda toetas 10 saadikut, vastaskandidaat leidis 8 volinikku toetuse ja üks volinik pidas vajalikuks rikutud sedeli valimiskasti lasta. Kuna Marti küsis volikogu igapäevases juhtimises töökoormuse jaotamiseks minu abi, siis volikogu aseesimehe valimiseks mind ainsana üles seati ja ennäe imet, õnnestus minulgi vajalik toetus saada ja heade kolleegide kaasabil teistest nimekirjadest pisut rohkemgi kui minimaalselt vaja. Kolmanda punktina võtsime siis teadmiseks, et vallavalitsus on seaduse alusel tagasi astunud ja täidab oma ülesandeid kuni uus koosseis volikogus kinnitatakse. Siinkohal tahaks ühe kummalise situatsiooni Eesti seadusandluses välja tuua, kus tagasi astunud ja kohuseid täitma jääv vallavalitsuse kooseis saab seaduse alusel isikutena istuma jääda kahele toolile ehk ka Kuusalu näitel on täna 4 vallavalitsuse liiget samal ajal ka volikogu liikmed kuniks uus vallavalitsuse koosseis kinnitatakse. Aga ju ei ole seadusandja suutnud selleks perioodiks ka midagi paremat võimude lahususe printsiibi tagamiseks välja mõelda.

Teine volikogu istung oli komisjonide moodustamise ja vallavanema valimiseks avaliku konkursi korraldamise sisuga. Istungil oli juba tunda ka poliittehnoloogiliste võtete hõngu, kui vallavanema valimiseks konkursi korraldamise eelnõu istuva vallavanema poolt päevakorrast välja sooviti hääletada põhjendusel, et päevakorra punkti pealkiri ja esitatud eelnõu pealkiri kirjapildis samad ei olnud. Oli natuke vaidlemist ja erinevaid seisukohti, aga lõpuks volikogu vallavanema konkursi välja kuulutas, sest teada olevalt ühtegi sellist vallavanema kandidaati polnud hetkel võtta, kes oleks volikogus koosseisu häälteenamuse saanud.  Volikogu komisjonide moodustamiseks oli esitatud kaks alternatiivset eelnõud, valmisliit Üks Kuusalu vald (1KV) oli esitanud ettepaneku viie komisjoni moodustamiseks, Valmisliit Ühine Kodu (ÜK) kuue komisjoni moodustamiseks koos enda nägemusega komisjoni koosseisude nn poliitilise jaotuse koefitsientidest. Tegime seejärel istungil 1KV poolt ettepaneku kahest eelnõust kompromissvariant koostada ehk moodustada ÜK poolt soovitud 6 komisjoni aga pakutud koefitsiente mitte lisada, sest leidsime, et nende praktikas rakendamise võimalikkus selliselt oleks olnud enam kui küsitav. Lõpuks said 6 komisjoni kõikide volinike toetusel moodustatud ja tundus, et koostööd kõikide nimekirjade poolt on võimalik teha küll. Tõsi, hiljem sain vestlustes komisjonide võimalike mehitamiste teemadel ÜK poolt etteheiteid, et olime justkui kaaperdanud nende komisjoni jaotuste idee. Aga panin etteheite esialgu selle nimele, et seni ainuvõimuga harjunud nimekirjale on veel võõras kompromisside otsimise vajadus😊

Kolmas istung pidi läbi valimiste selgitama moodustatud komisjonide juhid, päevakorras oli veel ka kooli hoolekogude esindajate määramine ja lisaeelarve esimene lugemine. Värskelt kehtima hakanud seadus näeb ette, et valimised tuleb samas voorus korraldada nii komisjoni esimeeste kui aseesimeeste valmimiseks. Kerge pettumusena jäi aga komisjonide juhtimise tahe volinikke hulgas väga tagasihoidlikuks ning kandidaadid esitati vaid koostöös 1KV, valmisliit Arenev Kuusalu vald (AKV) ja Reformierakonna (RE) poolt viie komisjoni juhtimiseks ning rohkem kandidaate ei esitatudki. Kuuenda komisjoni ehk ÜK ettepanekul loodud ühistegevuste komisjoni juhtimiseks ei esitatud kahjuks kandidaati ka ÜK enda poolt, mistõttu jäi antud komisjon seekord üldse juhita. Kuna ÜK, EKRE ja Keskerakonna volinikud ennast komisjone juhtimas ei näinud ja kandidaate ei esitanud, siis seekord õnnestuski vaid komisjoni esimehed viiele komisjonile valida, aseesimehed jäid kandidaatide puudumise tõttu leidmata. Kuna värske seadus on aga väga üldsõnaline komisjoni juhtide valmise osas ja ei reguleeri selliseid juhtumeid, kus kahte kandidaati komisjoni kohta ei esitata ehk aseesimeest ei olegi võimalik valida, siis jäägu see seadusandja edasiseks täpsustamiste ja tõlgenduste andmiseks komisjonide juhtimisalases regulatsioonis.

Kooli hoolekogude esindajate eelnõus olid aga volinikud kandidaatide esitamisel õnneks aktiivsemad ja kõik neli kooli hoolekogu said volikogu poolt oma esindaja, kes isikuliselt olid kõik ÜK poolt ettepanekuga esitatud (tõsi, ühe ÜK kandidaadi esitamise jõudis vist volikogu esimees kärmelt enda kontole võtta😊). Lisaeelarve punkt suuremat diskussiooni ei tekitanud kuna vallavalitsuse poolt esitatud ettepanek sisaldas vaid sihtotstarbelisi eraldisi ehk maakeeli öelduna selliseid summasid, mis nagunii automaatselt toetustena eelarvesse lisanduvad ja eraldi volikogu poolt kinnitamist ei vajaks. Uurisime vallavanema käest ka võimalike tulude ülelaekumiste kohta ja saime kinnituse, et enamlaekumisi on aga kõik sellised tulud suunatakse järgmise aasta eelarvesse ning lisaeelarve teise lugemisse tuleb juurde veel vaid nn kosmeetilisi parandusi, nagu vallavanem neid nimetas. Jääme siis ootama, mida eelarve kosmeetika järgmine kord sisus tähendab.

Selline otsuste saak siis kolmest volikogust. Hädavajalik edasiliikumiseks on tehtud aga detsembris seisab kindlasti otsustavam osa ees komisjoni koosseisude, vallavanema ja vallavalitsuse liikmete kinnitamise osas. Seetõttu annan siin ka isikliku arusaama hetke poliitilisest olukorrast, kas ja millised ootused võiks järgnevateks istungiteks olla. Volikogu on oma kolm esimest istungit suutnud pidada selliselt, et teadaolevalt pole esindatud nimekirjad omavahel ühtegi traditsioonilist koalitsioonilepingut (enamus valitseb vähemuse üle) sõlminud. Samas on erinevad kohtumised ja vestlused ning ka viimasel istungil poolte nimekirjade soovimatus komisjonide juhtimistes osaleda ja hääletada andnud selge signaali (kogenud poliitikute sõnavara), et asjade edasi liikumiseks soovib pigem arvuliselt suurem volikogu liikmete seltskond siiski tavapärase koalitsiooni ja opositsiooni reeglite järgi tegutsemist. Selles küsimuses vähemuses olevad 1KV ja AKV esindajad on pigem öelnud, et näeksid jätkuvalt võimalusel traditsioonilise koalitsioonilepinguta koostööd, mille aluseks oleks valla arengukavad ja volikogule aastate lõikes kokkulepitav tööplaan. Kuna sisuliselt ei ole kellelgi õnnestunud lahendada olukorda ei ühe ega teise variandiga ja vallavanema valimine volikogul alles ees, siis aktiivsem koostöö otsimise periood ehk seisab veel ees.  Millised prognoosid võiks aga lahenduse leidmiseks olla? Loogiliselt võttes peaks ju koalitsiooniusku enamus (ÜK, EKRE, RE ja KE) suutma oma reeglid kehtestada (kokku neil 12 häält) aga siin on jäänud lahendus isikute vahelistesse probleemidesse. Lisaks on alati ju tavalise koalitsioonilepingu üks olulisim osa positsioonide ja ametikohtade omavaheline laiali jagamine ning see kipub olema keerulisem teema kui ühiste tegevuseesmärkide leidmine.  Soliidse kuu tasuga vallavanema ja vallavalitsuse liikmete kohad tunduvad praegu mitmetele volinikele nii suured ihaldusobjektid, mistõttu ei ole nad volikogu liikme tööst üldse huvitatud ja silme ees vaid täitevvõimu juurde pääsemine. Aga nagu ikka, on soovijaid positsioonidele alati rohkem kui kohti ja koalitsiooni kokkuleppe pusle on olnud visa sündima.

Vallavanema konkurss on läbi viidud ja kandidaadid on tänaseks oma sooviavaldused esitanud ning saak oli rõõmustavalt suur. Loodan, et häid valikuid selles on ja võimalikud sobivad kandidaadid saavad töörühma poolt ka õigeaegselt volikogule esitatud. Ja siis ongi tõehetk käes, kas volikogu koosseis on võimeline piisava toetuse ja häälteenamuse ühele konkreetsele kandidaadile leidma. Aga see ei saa lihtne olema, kaugel sellest, sest nagu eelpool mainitud, nõutakse koalitsiooniusku nimekirjade poolt sellise kokkuleppe juurde kõikide positsioonide ja ametikohtade jagamise lepet. Ja kui kellelgi õnnestub traditsiooniline enamuskoalitsioon selle protsessi käigus moodustada, siis loogiliselt vajaks ka volikogu juhid ja komisjonide juhid uuesti kokkuleppimist ja valimist. Seega detsember saab väga pingeline kuu olema kohalikus poliitikas aga laual on jätkuvalt ehk kõikvõimalikud koostöö variandid. Ahjaa, olen kuulnud ka sellisest stsenaariumist, kus eesmärk olekski volikogu teovõimetuks muuta (koosseis muutub teovõimetuks kui vallavanemat aasta lõpuks ära ei suuda valida).  Seega soovitan valijal jälgida ka seda, kas keegi tänastest volinikest esitab veel enne aasta lõppu oma volituste peatamise avalduse. Point pidavat olema selles, et volituste peatumisel tuleb volikokku pingilt asendusliige, kelle jaoks kehtib endiselt kohustus aastalõpuks vallavanem ära valida. Selle mitteõnnestumisel muutub aga juba asendusliige ise volikogu koosseisus teovõimetuks ja hiljem saab volituse peatanud liige rahulikult volikokku naasta. Vot sellised mõttelennud on tarkade poliitikute poolt juba välja mõeldud (kuigi ma ise päris kindel pole, kas seadusandja on sellise vastutusest mööda hiilimise võimaluse tõesti lubanud).

Kahjuks poliitikas ei kehti õpetaja Lauri sõnad, et kui tervet rehkendust teha ei jõua, siis tee pool, aga tee hästi. Poliitikas peab aasta lõpuks olema tehtud terve rehkendus, muidu lähed puhkusele, mis kestab vähemalt järgmiste valmisteni. Aga enam pole palju jäänud, et näha, kas ja millised kokkulepped võimalikud veel on. Igatahes ühe aruande loodan tegemistest teile veel kindlasti anda, edasine on juba fifty-sixty küsimus.