Voliniku aruanne nr 2

Kristo Palu

Nagu oma eelmises kirjatükis (aruanne nr 1) lubasin, soovin jätkata teatud perioodide järel isikliku voliniku töö aruannete ja mõtete edastamist. Kui detsembri alguses oli terendav reaalsus, et volikogu koosseis muutub teovõimetuks ja aruandmine piirdubki kahe kirjatükiga, siis tänaseks on pilt oluliselt selginenud ja saab ehk kaugemat perspektiiv volinikuna vaadata ja lõpuks sisutöösse ka rohkem panustama hakata.

Mis siis selle pooleteist kuuga toimunud on? Pikalt ei hakkaks detsembris ja jaanuaris toimunud kolme istungi kokkuvõtteid tegema, sest info on olnud piisavalt kättesaadav nii live-ülekannetes, kui ka sotsiaal- ja trükimeedia vahendusel. Tõsi, 17.01 istung jäi jälle kahjuks vanakooli versiooniks, kus otseülekannet ei suudetud pakkuda aga loodan, et see oli ajutine tagasilöök.

Kui detsembri alguseks oli näha, et suurem volikogu osa ei tule kaasa meie valimisliidu mõtetega juhtimisteemade muutusteks, kus keegi ennast ise opositsiooni ei suunaks, töötasime välja ja avalikustasime meie nägemuse koostöö võimalikkusest kõikide osapoolte vahel ning panime selle dokumendi pealkirjaks Kuusalu valla avatud juhtimise kokkulepe. Peale kümneid kui mitte sadu inimtunde tööd ja läbirääkimisi andis siis 17.01 volikogu istungiks lõpuks sellise tulemuse, et kolm valimisliitu on valmis selle leppe alusel koostööd proovima ning kokkulepe sai 15 voliniku allkirja. Oodatud on jätkuvalt ühinema ka ülejäänud volikogus esindatud jõud. Kuna avatud juhtimise kokkulepe on veebis kõigile nähtav ja loetav, ei hakka praegu seda detailselt kirjeldama. Kommentaariks vaid niipalju, et fookuste kokkuleppimine, millele nelja aasta jooksul panustada tahame, käis poolte vahel üsnagi konstruktiivselt ja tulemuslikult. Vaidlusi tekitas ja aega võttis juhtimispõhimõtete peatüki kokkuleppimine aga selles osas ehk õnnestus ka kõige suurem muutus võrreldes senisega ellu kutsuda.

Isiklikus vaates lõpetasime koos Martiga detsembris volikogu juhtimise etapi ning andsime teatepulga üle Ühisele Kodule. Leidsime ühiselt, et värskelt valitud vallavanema ja volikogu juhtide vahel peab olema täielik usaldus ja koostöö, et volikogu töö toimima hakkaks. Seda usaldust ja head koostöö kogemust meil vallavanema ja tema meeskonnaga hetkel veel kõvasti napib ja seetõttu läheme otsima ja proovima seda teistes rollides. Ja midagi dramaatilist meie tagasiastumistes pole vaja otsida, volikogu koosolekute tehniline juhtimine pole algusest peale meie kirg ja eesmärk kohalikku poliitikasse tulemiseks olnud, mõistlik mees saab olla edukas ka paguniteta. Tahaks panustada sisuteemadesse ja selleks ehk tekib nüüd rohkem aega ja võimalusi.

Viimase volikogu istungi järel on meil siis lõpuks peale kolme kuud pusimist olemas volikogu juhid, vallavanem koos uue vallavalitsusega, komisjoni juhid ja jaanuari lõpuks ehk ka töövõimelised koosseisud. Vaid ühistegevustekomisjon ootab veel jätkuvalt oma juhte ja seejärel liikmeid aga anname selle komisjoni loojatele siis veel varuaega oma ettepanekute tegemiseks. Kokkuvõttes paneme pika ajakulu tööle hakkamiseks Kuusalu kandi vanasõna arvele, tark ei torma. Lihtsalt infoks, et komisjonide tasandil hakkan ise panustama siis keskkonna- ja ehituskomisjoni aseesimehena ja revisjonikomisjoni liikmena.

Mis edasi? Tegelikult teadsin ju enne valimisi, mis siin ees ootab ja seepärast pole paslik praegu öelda ühe kuulsa mulgimaa mehe sõnadega Kokaviidika külast, et kae õudu! Isiklik tunnetus küll ütleb, et tööde hulk, võib otse nimetada ka tegemata tööde hulk, on päris hirmuäratav. Haridusvõrgu lahendus, sealhulgas Kuusalu kooli ruumikitsikuse teema on tänaseks jõudnud keemistemperatuurini ning siin enam kummi pikemaks venitada pole võimalik. Loomulikult teeb kurjaks, et asi üldse nii pikki aastaid siin lahenduse ootel ja otsustamatuse all on kannatanud aga ainult minevikus sorkimine ei tee asja paremaks. Lähikuudel on vaja selgelt läbi analüüsida ja kokku leppida lühiajalised lahendused ruumikitsikuse teemadel ning paralleelselt sellega avada hariduse arengukava ning analüüsida ja kaasates läbi vaielda stsenaariumid ja teha otsus, millise haridusvõrgu pika vaate lahendust me rakendama hakkame. Kehtiv arengukava kahjuks on jätnud kõik need lahendused lihtsalt õhku.

Teine suurem fookus saab ilmselt olema üldplaneeringu temaatika. 8 aastat selle tegemist ei ole ka just väga edukas olnud ja valimiste järel uuesti hoo sisse saanud protsess on tänaseks nii mõneski kohas ummikus ja vajab mingil kujul restarti. Vallavalitsus ja volikogu peab paratamatult nüüd aru saama, et üldplaneeringu edasi menetlemiseks on vaja sellesse oluliselt rohkem suunata ressurssi, sest niivõrd keerulise ja mahuka dokumendi tegemine ei saa olla vaid paari inimese õlgadel. Esimesel võimalusel tuleb vallavalitsusel leida selle valdkonna eest vastutav abivallavanem, kelle kõige olulisemaks tööülesandeks saab lähiaastatel üldplaneeringu koostamise vedamine. Lisaks tuleb tööle saada ka selleks loodud töörühmad.

Ja kolmas lähiaja fookus ilmselt on eelarve ja eelarve strateegia 2019-2022 koostamine. Selles osas tahaks ka protsessi natuke muutust tuua. Siiani on Kuusalu volikogus viljeletud praktikat, kus volikogu on pidevas eelarve muutmise protsessis. 2017. aasta näitel menetleti ja võeti lõpuks vastu eelarve plus 4 lisaeelarvet. Praktikas tähendab see seda, et iga eelarvet peab vähemalt kaks korda lugema ehk volikogu pidi vähemalt kümnel istungil aasta jooksul eelarvet kohendama. Sellise praktika põhjenduseks on toodud nõndanimetatud konservatiivse lähenemise põhimõtet. Konservatiivsus on igati ok põhimõte ja siiani on ka näiteks riigi eelarve koostamisel pigem samast põhimõttest lähtutud aga kas te kujutaksite ette, et riik parandaks aastas viis korda eelarvet? Vabadust otsekohesuse eest, aga mulle meenutab see situatsioon, kus saab iga lisaeelarve juures rõõmustada, et näe kui hästi meil läheb, et saame jälle tulusid ja kulusid suurendada, legendaarse multifilmi Naksitrallid peaosalist muhvi, kes iseendale saadetud postkaartide pärast suurt rõõmu tundis. Kokkuvõtvalt tuleks eelarve prognoosime ja menetlemise protsess tervikuna oluliselt optimaalsemaks muuta, et volikogu saaks rohkem ajaressursi arengu planeerimise küsimustesse suunata. Aga see mu isiklik tunnetus ja arvamus hetkel.

Paar sõna poliitilisest olukorrast ka. Nagu alguses ütlesin, ei ole me lati algkõrgust kolme valimisliidu koostöö edukuse küsimuses väga kõrgele esialgu seadnud.  Aga tahet on kõik osapooled praegu väljendanud ummikseisust väljatulekuks ja seetõttu tulebki latti järk-järgult tõstma hakata. Kui aga lati maha ajame, on veel kaks võimalust ja siis on võistlus läbi. Parteide poolelt ja nende kavatsustest ausalt öeldes ei oskagi ma midagi väga arvata ega ennustada. Suhtlemine nende esindajatega viimase pooleteise kuu jooksul oli ka olemas ja viimasel nädalal väga aktiivne aga see oli eelkõige ikkagi sealt poolt tiivustatud kellelegi ärategemisest. Aga sellele järgneva osas me kuhugi oma mõtete vahetuses nendega ei jõudnud. Isikukultus, pikaaegsete volinike isiklike suhete ajalugu ja juhtimisstiilide erinevus on eelkõige takistanud siin mõistliku koostöövormi leidmist. Ehk selles osas oleks paslik öelda Eesti keskmise ilmateate kohaselt, mille järgi on oodata vahelduvat pilvisust, vihma ja natuke päikest ehk loodame parteidega koostööd, aga ei välista ka uutesse kõrgustesse ulatuvat juntimist ja isiklikke rünnakuid. Aga lootus sureb viimasena, üks partei esindaja on juba värskelt avaldanud soovi ka avatud leppega liituda.

Ja kui juba tarkuste jagamiseks läks, siis veel üks siia lõppu – Valimiste eel mesi, valitsemise ajal susi. Olgu see lause hoiatuseks meile kõigile.

Järgmiste kordadeni, kui jälle midagi öelda on.