Voliniku aruanne nr 3

Kristo Palu

Viimasest kokkuvõttest nagu linnutiivul nüüd juba rohkem kui 5 kuud. Aga tänaseks jälle üks volikogu etapp seljataha jäänud ja uus ees ootamas ehk sobiv aeg pisike kokkuvõte teha ja arvata, mis tulevik toob.

Nagu viimases voliniku aruandes mainisin, ei seadnud me avatud juhtimise leppe alusel valitsemise latti eriti kõrgele üsna erinevate juhtimisarusaamade ja nõrgukese usalduse tõttu ning katseajal lati mitmekordsel maha-ajamisel saigi üritus läbi. Ei hakkaks uuesti neid selgitusi detailselt üle käima, miks see koostöö lõppes, sest neid on erinevates kanalistes juba tüdimuseni tehtud. Tsiteerides selle loo peategelast, siis parem õudne lõpp kui lõputu õudus. Sai proovitud aga välja tuli nagu alati. See ajajärk sai lihtsalt läbi. Urmas Kirtsil oli privileeg valda juhtida kokku ca 12 aastat, mis päris muljetavaldav number ja tänud talle tehtud töö eest. Olen minagi temaga kunagi ühes paadis sõitnud aga jah, mõnda aega ei meeldinud mulle enam kuhu ja kuidas see paat sõidab. Tõsiselt jäi see paat minu jaoks madalikule kinni vist umbes 3 aastat tagasi, kui oma lapse kooli minemisel sain Kuusalu koolis tunda seal valitsevat lootusetuse tunnet, kus õhinal 1. klassi minevad osad lapsed tuli olude sunnil pugerikku õpetajatetuppa suruda, kus nad oma kooliteed siiani on käinud.

Aga kuna senisele vallavanemale ja tema mõttekaaslastele oli tema ametikoht eksistentsiaalne ja muud lahendused ei tulnud neil kõne allagi, siis oligi laual ainult umbusaldushääletus. Kui see protsess oli volikogu enamuse toetuse saanud, polnud enam pääsu ka uue valitsemiskokkuleppe tegemisest ja tegeliku muutuse ellu kutsumisest valla juhtimises. Väga hea meel on, et õnnestus ühiste pingutuste toel palgata vallavalitsust juhtima sellise kogemuse, pädevuse ja energiaga tippjuht nagu Monika Salu. Tean, et meie ja ilmselt ka paljude vallaelanike ootused uue vallavanem suhtes on ülikõrged. Vähemalt sama kõrged nagu furoori tekitanud vallavanema töötasu. Jah, läbirääkimistel kokku lepitud töötasu number sai väga soliidne, isegi võrreldav Harjumaa kuldsete valdade juhtidega, kuigi nii mõnelgi neist lisanduvad veel ka lisa- või tulemustasud. Aga kui võrrelda uue vallavanema ja vallavalitsuse liikmete brutotasu kokku eelmisel aasta tolleaegse vallavanema ja vallavalitsuse liikmete tasudega, siis vahe on 340 eurot kuus ehk ca 7,5 % tõusu, mille suudame kindlasti „üle elada“.

Nagu arvata, polnud aga uute juhtide valimise volikoguistungil siiski kõige kirgi kütvamaks teemaks vallavanem ja tema palk, vaid hoopis sotsiaalkortermaja tegemine Kuusallu. Eelmise vallavanema poolt ette valmistatud eelnõu sisuks oli siis 370 000 euro juurde eraldamine hoone ehitamiseks. Kuna olime meie valimisliidu volinike poolt esitanud eelnõule ka hulga parandusettepanekuid ja istungiks ei paistnud lahenduste kokkuleppimist kusagilt, siis loomulikult läks punkti arutelu tuliseks ja süüdistavaks. Kuna siit-sealt on ka levitatud väiteid, nagu 1kv volinikud oleks kahtluse alla seadnud projekti sisuks oleva toetatud elamise teenuse vajaduse või tähtsuse, siis tahaks ikkagi siinkohal uuesti üle käia enda isikliku arvamuse ja nägemuse sellest teemast laiemalt. Nagu parandusettepaneku tutvustuse juures mainisin, siis volikogu oli sotsiaalmaja projekti kohta teinud otsuse täpselt aasta tagasi 31. mail 2017, kui võeti kohustus tagada projekti elluviimise omafinantseering summas 168 tuh eurot tingimusel, et riigi abiraha summa on 392 tuh. 2018 eelarves lisati valla omafinantseeringule veel 32 tuh, seega sotsiaalkortermaja rajamine kokku pidi maksma 592 000. Täpselt aasta hiljem oli aga volikogule lauale esitanud eelnõu, mille kohaselt oli kasvanud selle arenduse kulud ainuüksi ehituse osas 837 000 euroni, lisaks projekteerimine ja maaost ehk kokku ca 956 000. Ja selge, et ka see number ei oleks veel lõplik, sest puudu on näiteks omaniku järelevalve kulu, vajaliku elektri peakaitsme suurendamise kulu ja praktika on näidanud, et igas suures ehitusprojektis peaks olema ka väike reserv ettenägematuteks kuludeks. Seega kokku me räägime umbes miljonist eurost. Ometi oli alles aasta tagasi vastu võetud volikogu otsuses selleks suuruseks näidatud 560 000 eurot.   Sellele vaatamata üritati aga meile istungil nii abivallavanema kui Ühise kodu häälekandja poolt selgeks teha, et see ongi normaalne asjaajamine, kui lõpuks pannakse lauale võta või jäta versioonis kinnisvaraprojekt, mis läheks maksumaksjale ca 400 tuh kulukamaks, kui aasta tagasi öeldud. Ja abivallavanem teatas veel selle peale, et vallal on ju raha küll, pole mingit probleemi. On küll probleem, väga suur probleem lausa. Esiteks seda raha ei ole vallal vaid selleks tuleb laen võtta või kõik muud investeeringud ära jätta. Ja kõik mõtlevad inimesed saavad ju aru, et igasugune niivõrd suures mahus kallinev kulu tehakse ju mingi järgneva vajaduse arvelt ja jälle oleks selleks Kuusalu kool, kui kõige kehvemas olukorras olev ülisuurt investeeringut vajav objekt. Mai alguses volikogus saadud info kohaselt unistab kooli juhtkond ühe arhitekti abil ainuüksi juurdeehituse osast maksumusega umbkaudselt 3 miljonit. Ja see ei sisalda veel senti ega grammigi olemasoleva koolimaja kaasajastamist, mida võib lihtsa matemaatika kohaselt ka ca 5 miljoni euro projektiks nimetada (hoone pind üle 5000m2).  Seega ei ole küsimus absoluutselt toetatud elamise teenuse vajaduses vaid vastutustundlikkus eelarve juhtimises.

Häma, ebarealistlike tähtaegade ja kulunumbritega asjaajamist on olnud sotsiaalmaja projektis lihtsalt niipalju, et paratamatult tekib küsimus, mis on see tegelik põhjus, miks poliitiliselt surutakse nii tugevalt kalli ja siiani suurte tähtaja riskidega kinnisvara lahenduse tegemist just sellistel tingimustel ja potentsiaalse ehitushanke võitjaga. Siiani väideti meile, et projekti kaasrahastajalt ei ole võimalik projekti tähtaja ehk ühe olulise riski maandamise pikendust saada enne, kui volikogu raha juurde annab. Ometi ilmus meile istungi päeval postkasti otsus pikendamise kohta järgmise aasta juunini. Kahjuks kalendris päevi lugedes ja ehitushankes toodud tingimusi vaadates ei ole ka uus pikendatud tähtaeg piisav, et hoone kasutusloani valmis saada. Ei usu, et see head muljet vallavalitsusest kui projekti elluviijast jätab, kui üsna pea juba järgneva tähtaja pikenduse sooviga kaasrahastaja ukse taga kraapima tuleb minna.

Ja mõni sõna ka sotsiaalmaja maksumusest.  Abivallavanema tellitud projekti ehitushinnaks kujunes 1700 eurot ruutmeetri eest. Esmapilgul ikka päris krõbe summa, eriti kui Tallinnas müüakse uusarenduste kortereid sellise hinnaga, kus kõik arenduskulud sees maaostust kuni kasumimarginaalini. Jah, nooblimates linnarajoonides tuleb kukrut kergendada ka juba palju suuremate summadega.  Aga kui võtta ehitusprojekt ette, tuleb tõdeda, et ega tagasi ei ole hoitud. Mõned näited projektist: korteritel maast-laeni aknad prantsuse stiilis rõdudega, väga keerukate kallete ja nurkadega katuse lahendus, lisaks kahekordses majas lift ja kõikides korterites invanõuetele vastavad sansõlmed, kuigi kasutajateks tulevad vaimsete puuetega töövõimelised inimesed. Kui tulevikus tuleb üürnikuks mõni liikumispuudega inimene, võiks ju vaid osad esimese korruse korterid invanõuetele vastavaks ehitada ja lifti ära jätta?  Päikesepaneelide valmidus ja elektriauto laadimispunkt on küll toredad asjad, aga kas need on täna ikka kriitiliselt vajalikud. Ja omaette küsimus veel projekteerimise käigus lisandunud turvakorter ja ühistegevuste ruum.  Turvakorteriks mõeldud pinna saaks täna näiteks Kolgas osta ca 2,5 korda soodsamalt, kui ehitushankes ruutmeetri hinnaks tuli. Ühistegevusteruumi ideest saan aru, aga seegi valiku koht, kas see on nii hädavajalik, kui 100 meetrit eemal olevas rahvamajas olevaid erineva suurusega ruume saaks nendel eesmärkidel kasutada. Ühesõnaga jutt, et projekt on niigi väga kokkuhoidlikult tehtud ja siin ei ole võimalik midagi kärpida ja soodsamalt teha lihtsalt, ei vasta tõele. Ma siiralt loodan, et kogu see „asjaajamine“ ja poliitiline surve pole toimunud kellegi isiklikust huvist aga mõtlema see ikkagi paneb, kui tänase ehitushanke potentsiaalse võitja hulgas on ka Ühise kodu oma liige.

Poolteist nädalat on nüüd aega, et lahendused antud olukorrale leida. Olen omalt poolt igatahes erinevaid mõtteid välja käinud ja loodan, et mõistlikes lahendustes on võimalik siin kokku leppida, et abivajavad inimesed lahenduse saaksid. Uus vallavanem hakkas igatahes juba aktiivselt tööle ka selle teemaga.

Tundub, et suvi saab töine ka strateegilistes teemades. Eelarve strateegia ja hariduse arengukava sisend on need märksõnad, mille osas tuleks juba sügiseks tulemusi näidata. Näis, kas poliitmaastik suveks pisut tuure maha võtab ja uuel vallavalitsusel sisse-elamise aja annab. Isiklikult loodan, et kui oponentide poolt nähakse, et ka teismoodi on võimalik valda juhtida kui siiani, siis tekib mingi pingelõdvendus. Aga see võib olla ka minu kui jätkuvalt rohelise poliitnolgi soovunelm.

Hüsteeria ja hirmutamine muutuste eest on olnud üks poliitrelv ammustest aegadest, aga sellele allumine sõltub igast inimesest personaalselt.  Aga lõpetada tahaks ikka ühe propelleriga Rootsi härrasmehe sõnadega, rahu ainult rahu.  Vallajuhtimine on jätkuvalt hoitud vastutustundlike inimeste poolt ja mine sa tea, võib-olla läheb midagi isegi paremaks.