MARTI HÄÄLE KÕNE UMBUSALDUSE MENETLEMISEL

Austatud Kuusalu vallavolikogu!

6. juunil 2018 valisite mind 12 poolthäälega Kuusalu volikogu aseesimeheks.Kuusalu valla põhimääruse § 17 kohaselt, kui volikogu esimehel pole ajutiselt võimalik oma ülesandeid täita, asendab teda aseesimees. 27. novembril 2018 esitasid 10 volinikku minu kui volikogu aseesimehe suhtes umbusaldusavalduse, kus oli põhjusena kirjas „seoses suutmatusega juhtida ja arendada Kuusalu valda“. Kuivõrd tänaseni ei ole ma volikogu esimeest erinevalt Margus Soomist kordagi saanud asendada, ei ole objektiivselt mul isegi tekkinud võimalust volikogu aseesimehe ametit pidada ja kohustusi täita ehk midagi aseesimehele etteheidetavat korda saata. Igale kirjaoskajale on selge, et minu kui volikogu aseesimehe umbusaldamiseks põhjust ei olegi. Mind kui volinikku aga umbusaldada ei saa. Kuusalu valla põhimääruse § 29 lõige 3 täpsustab KOKS § 46 üldsätet ja ei võimalda põhjuseta umbusaldusavaldust aga üldse esitada. Seega on minu kui volikogu aseesimehe suhtes esitatud umbusaldusavaldus otseselt vastuolus Kuusalu valla põhimäärusega, umbusaldusmenetlus minu suhtes järelikult ebaseaduslik ning minu kui volikogu aseesimehe umbusaldamist toetav volikogu otsus oleks selle tulemusel õigustühine haldusakt. Umbusaldushääletus volikogus on iga voliniku isiklik vastutus, mitte kamba vaim. Seetõttu kutsun volinikke üles vältima valla jaoks perspektiivitut kohtuasja, õiguslikku segadust ja kohtukulusid ning jätma umbusalduse poolt hääletamata.

Eelkõnelejate poolt on umbusaldusavalduse ettekandele esitatud asjakohaseid selgitusi ja vastuväiteid, mida toetan omaltpoolt täielikult ja ei hakka neid üle kordama. Omaltpoolt pean vajalikuks peatuda vaid mõnel täiendaval aspektil sellesumbusalduse demagoogias.

Esiteks umbusalduse süüdistus 27 aastat ehitatud organisatsiooni lammutamises. Tõsi ta on, et senine koalitsioon haaras vaatamata erakordsele suvele kohe härjal sarvist ja tegi mis varem avalikult lubas, reformis valla juhtimise kaasaegsemaks ja avatumaks. Kas tõesti umbusaldajate ridades ei olnud kedagi, kel oleks piisav juhtimiskogemus, et aru saada kuidas üks tänapäevane organisatsioon ja juhtimismudel peaks välja nägema, mis oleks ühelt poolt iga vallaelaniku jaoks sobiv klienditeenindus ning teiselt poolt atraktiivne tööandja ka tänastele ja tulevastele spetsialistidele, keda Kuusalu vallal edasiminekuks hädasti vaja. See, et Margus Soom oma avalikus kommentaaris ei mõistnud lamestruktuurse organisatsiooni olemust ja eeliseid ning põhjendas selle mittesobivust just senisele hierarhilisele juhtimismudelile omaste puudustega, ei üllatanud ilmselt kedagi. See, et ülejäänud 9 uue koalitsiooni volinikke ei tunnista endale, et 27 aastat ehitatud hierarhiline organisatsioonistruktuur on lihtsalt oma aja ära elanud. Ja vallavalitsejate rotatsiooni puudumine liiga pika perioodi vältel on lasknud ka organisatsioonikultuuri kopitama. Selliselt jätkates on konkurentsis naabervaldadega võimalik vaid kaotada Kuusalu jaoks nii parimad töövõtjad kui maksumaksjaid. Praeguses kiiresti muutuvas maailmas see, et midagi on 27 aastat vallavalitsemises tehtud ühte moodi, ei ole iseenesest enam väärtus, vaid paremal juhul õppetund, pigem lihtsalt mugavustsoon ja tagajärjeks stagnatsioon.Võimukoridore on vaja pidevalt tuulutada, et võim ei oleks müüdav ja selle nimel ei valetataks pidevalt ja avalikult.

Teiseks umbusalduse süüdistus senise poliitilise kultuuri hävitamises. Jälle tõsi, et toiduahela kontrollimiseks vajaliku „jaga ja valitse“ võimuvertikaali likvideerimine ning kaasamise ja läbipaistvuse suurendamine oli meie koalitsiooni üks olulisi eesmärke. Seejuures on lihtsalt piinlik, kuidas Margus Soom oma suurima valimislubaduse „Võimuvalimisliit on Kuusalu valda liialt kaua juhtinud ning seisakusse viinud. Kuusalu vald vajab uut juhtimist!“ volikogu esimehe palga ning ühe vallavalitsuse liikme palga vastu vahetas. Et millisest poliitiliselt kultuurist ma räägin? Näiteks võttis üks vallaelanik käesoleva aasta augustis Ühise Kodu valimisliidu liikme soovitusel minu ja Mait Kröönströmiga ühendust, et Soosilla tee saaks teede investeeringute pingereas ettepoole tõstetud nagu varem see vallas olevat tema sõnul ikka käinud. Ta oli väga pettunud kuuldes, et teede arengukava soovime edaspidi koostada objektiivsetel kriteeriumitel toimiva valemi põhjal, mitte telefoniõiguse alusel.

Poliitkultuuri madalseisu saavutas Kuusalu volikogu 27. novembriks tõesti, kui mõelda milliseks poliitiliseks peenrahaks vahetas Ühine Kodu kõik varasemad kõlavad lubadused ja suured sõnad ning neelas vallavanema tooli eest alla kõik Keskerakonna ja Reformierakonna nõudmised, mis alles mullu sügisel olid kõigi asjaosaliste valimislubadustes täiesti välistatud.

Poliitkultuuri osas tsiteerin paar lõiku Riigikontrolli 23. novembri 2018 aruandest Riigikogule (lk 20):

1. „Võimalik, et kui mitte sundliitmise, siis vabatahtliku ühinemise teevad Loksa linn ja Kuusalu vald tulevikus ära. Aga seda siis kui tänased Kuusalu vallajuhid Kirsman ja Kirtsi on jõudnud vallajuhtimise allakäigu trepi viimasele astmele.“

2. „Mõtlen eelkõige seda poliitilist tralli, mis Loksal on olnud. Kuusalu vallas on olnud teistsugune poliitiline kultuur. Kuigi viimasel valimisperioodil on poliitklounaad tänu Loksa linnavolikogu kemplustes karastanud poliitikutele ka Kuusalu volikogusse jõudnud.“

Nüüd siis olemegi Kuusalu vallajuhtimise allakäigu trepi viimasele astmele jõudnud. Pretsedenditu seitsme umbusalduse avaldamine kindlasti sellist poliitkultuuri madalseisu kinnitab. Vanakooli poliitrivaalide Urmas Kirtsi, Enn Kirsmani, Värner Lootsmanni ja Margus Soomi teineteise leidmine poliittehnoloogilises „toolidemängus“ on igati loogiline ja nende sõnamurdlikkus kedagi siin saalis ega ilmselt ka laiemalt isegi ei üllata. Aga see kui hääletult alistuvad Margus Soomi taktikepile näiteks Ühise Kodu nimekirja volinikud, kes alles hiljuti said tunda Margus Soomi jalga oma tagumikus, kui nad Reformierakonnast välja visati, on sügavalt murettekitav olukord. Mart Sestverk ja Urmo Ristisaar aga ka Kristi Vetemaa ja Ilvard Eeriksoo – Kuusalu valijad tahavad kindlasti teada, mis on see imerohi, mis teid nendes poliitmängudes hääletuteks etturiteks muudab. Teie enda valijad ootavad teilt iseseisvust, kodanikujulgust ja isiklikku vastutust Kuusalu vallatuleviku ja arengu, mitte taandarengu eest välja astuda.

Ja viimaseks umbusaldusavalduse väide arendavate ideedeta ja vallaelu positiivses suunas edasi viivate ettepanekuteta koalitsioonilepingu osas. Kahetsusväärne, et kõigil umbusaldajatel puudub funktsionaalne lugemisoskus täielikult. Tsiteerin Reformierakonna, EKRE ning valimisliitude Arenev Kuusalu Vald ja Üks Kuusalu Valdvolinike ja vallavalitsuse liikmete poolt 29. mail 2018 sõlmitud koostöölepingu vastavat osa:

1. Selgitame välja valla täpse finantsseisu ja uuendame valla eelarvestrateegia nii, et kõigil volinikel oleks iga rahalise otsuse juures adekvaatne ettekujutus selle mõjust valla finantsvõimekusele.

Viimasel viiel aastal on valla finantsseis halvenenud lisaks küsitavatele investeerimisotsustele eelkõige hariduskulude 10%-lises ja majanduskulude 50%-lises kasvust tulenevalt ning samal perioodil füüsilise isiku tulumaksu ja maamaksulaekumise vähenemisest. Selline negatiivne trend nõuab senisest tugevamat vallafinantsjuhtimist ja mis veel olulisem, tegevusi valla tulude suurendamiseks. Kui võrrelda meie valla finantsnäitajaid naaberomavalitsustega, on Kuusalu vallamajandamine olnud kasvõi nimetatud haridus- ja majanduskulude osas silmatorkavalt ebatõhus. Esimese sammu sellest olukorrast volinike ülevaate parandamiseks saavutasime 2. oktoobril 2018, kui volikogus võeti vastu uus 2019-2022 eelarvestrateegia. Paremad majandamistulemused oleksid saavutatavad erinevate valla asutuste reformimisega, millised eelnõud kahjuks nagu 27.novembril nii ka tänases volikogus päevakorrast lihtsalt välja hääletati ja seega jätkub valla maksumaksja raha raiskamine. Ju siis valla säästlikum majandamine ei ole uue koalitsiooni huvides.

2. Huvigruppe kaasates vaatame läbi kõik vallas täna kehtivad arengukavad, tühistame neist ebavajalikud ja viime allesjäänud arengukavad kooskõlla elu muutunud vajadustega ning juhindume neist valla strateegilisel juhtimisel.

Olen veendunud, et huvigrupid teavad oma valdkondades paremini kui 10 volinikku koalitsioonilepingu sõlmimisel, mis on tegelikult vaja teha. 23. augustil toimunud arengukava seminar vaid kinnitas seda. Teisisõnu valla strateegiline juhtimine läbitegelikult toimivate arengukavade oleks suur samm edasi kohaliku võimu teostamisel. Kahjuks uus koalitsioonileping viib meid oma 59 loosungiga tagasi endisesse aega, kus arengukavasid tehti lihtsalt seetõttu, et need pidid olemasolema.

3. Reformime valla valitsemise avatumaks, kaasaegsemaks ja valla rahvast kaasavamaks.

Ka selle vägagi sisulise ideega tegi meie koalitsioon kohe algust. Kõik, kes on muutusi juhtinud, teavad, et organisatsiooni- ja töökultuuri muutmine on aeganõudev ja ebapopulaarne töö. See on töö, mida poliitikust vallavanem Urmas Kirtsi ei taha ellu viia, nagu ta meile 2018 kevadtalvel ka ilmekalt tõestas. Ka avaliku võimu otsustusprotsessidesse kogukondade kaasamine on uus ja kohalike omavalitsuse juhtimises üle Eesti seni veel vähe praktiseeritud meetod. Ainuüksi puudutatud kogukondade määratlemine, kõnesisikute ja töövormi ning kommunikatsioonireeglide kokkuleppimine on alles lapsekingades. Nii Kuusalu kooli moodulite kui Kolga staadioni näidetest on kõigil osapooltel palju õppida.Oluline on eristada kogukonna huve ja vajadusi ning valla eelarvelisi võimalusi sellest, mida kõige kõvemini karjutakse. Haridusvõrgu ja teede arengukavade uuendamine ning Salmistu sadama projekt on järgmised olulised proovikivid sellel teel. Eks näis kuidas uus koalitsioon siis neid menetleb, kas nii nagu vanasti või on kogukonnad saanud „hamba verele“ ja nõuavad avalikku kaasamist.

Kokkuvõtteks tahan vabandada Kuusalu valla ligi 60% valijate ees, kes andsid viimastel valimistel oma hääle Kuusalu vallas muutuste elluviimiseks ja Urmas Kirtsivallavanemana jätkamise vastu. Margus Soomi sõnamurdlikkuse tõttu jääb nüüd valijate enamuse tahe ellu viimata. Palun minu kõne lisada ajaloo säilitamise huvides volikogu istungi protokollile.