Taotlus järelevalve teostamiseks Kuusalu valla tegevuse üle

Käesolevaga esitavad allakirjutanud Kuusalu vallavolikogu liikmed taotluse teostada järelevalvet Kuusalu vallavolikogu, vallavanem Urmas Kirtsi ja teiste valla ametiisikute tegevuse suhtes ning paluvad teha Kuusalu vallale ettepanek tunnistada vallavolikogu õigusvastased haldusaktid kehtetuks.

Kõik taotluses viidatud materjalid on kättesaadavad www.kuusalu.ee kaudu. Vajadusel oleme valmis vastama küsimustele ja esitama täiendavat informatsiooni ja/või tõendeid.

Vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse § 753 lõikele 1 teostab Justiitsministeerium haldusjärelevalvet kohaliku omavalitsuse üksuste haldusaktide õiguspärasuse üle ning Rahandusministeerium seaduses sätestatud juhtudel ja ulatuses kohaliku omavalitsuse üksuste kasutuses või valduses oleva riigivara kasutamise seaduslikkuse ja otstarbekuse üle.

Kuusalu valla juhtimises aset leidnud ebaseaduslike tegevuste, sh toimingupiirangu rikkumiste ning volikogus õigusvastaselt vastuvõetud otsuste osas esitame ülevaate kahes osas. Esimene punkt kajastab Kuusalu vallavolikogu 18.12.2018 istungit ja sellel vastuvõetud otsuseid ning toime pandud rikkumisi.

Teine punkt puudutab volikogu 31.12.2018 istungit, milles nii vallavanem Urmas Kirtsi kui mitmed teised ametiisikud rikkusid korruptsioonivastases seaduses (KVS) sätestatud toimingupiirangut.

1. Vallavolikogu istung 18.12.2018

1.1 Vallavanema valimise protseduuri rikkumine

18.12.2018 toimus Kuusalu vallavolikogu istung, mille kutses edastatud päevakorra projekt sisaldas muu hulgas järgmisi punkte:
• (Punkt 8) Umbusalduse avaldamine vallavanem Monika Salule;
• (Punkt 9) Vallavalitsuse liikme vallavanema asendajaks määramine, tingimusel, et vallavanemat umbusaldati.

KOKS § 44 lg 5 kohaselt volikogu arutab istungi kutses märgitud ja volikogu poolt nõutavas korras ettevalmistatud küsimusi. Eelnimetatud päevakorrapunktid kinnitati istungil päevakorra osaks.

Päevakorra punkti 8 osas võeti 10 poolthääle ja 9 vastuhäälega vastu otsus umbusaldada vallavanem Monika Salu. Seejärel tegi volikogu liige Enn Kirsman ettepaneku muuta päevakorra punkti 9. Kirsman pani ette, et senist vallavanema asendaja määramise otsuse eelnõud muudetaks selliselt, et selle sisuks saaks uue vallavanema valimine ning et otsus jõustuks selle vastuvõtmisest. Juhime tähelepanu, et volikogu poolt samal istungil kinnitatud päevakorras oli ette nähtud üksnes vallavanema asendaja määramine tingimusel, et vallavanemat umbusaldatakse.

Volikogu senine esimees Mait Kröönström, kellele samal istungil umbusaldust avaldati, juhtis tähelepanu asjaolule, et volikogus saab arutada neid punkte, mis jäid päevakorda ja mille kohta oli saadetud volikogu liikmetele materjalid. Kröönström selgitas, et poole istungi pealt ei saa teha muudatusi ja tõlgendada punkte teisiti kui siis, kui päevakord kinnitati. Volikogu senine aseesimees Marti Hääl, keda samuti samal
istungil umbusaldati, lisas, et vastavalt KOKS-ile ammendus võimalus muuta päevakorda või esitada alternatiiveelnõusid istungi alguses ehk siis, kui päevakord kinnitati ning palus volikogu esimehel pidada otsuste tegemisel seadusest kinni.

Vallasekretär Liisa Ojangu palus omakorda volinik Kirsman’ilt selgitust, millise õigusakti alusel ta palub kinnitatud päevakorda nüüd muuta. Küsimusele sisulist vastust andmata nõudis Enn Kirsman jätkuvalt tema
esitatud parandusettepanekute hääletusele panemist.

Liisa Ojangu juhtis seejärel tähelepanu KOKS §46 lõikele 4, mille kohaselt umbusalduse avaldamine vabastab vallavanema, linnapea või valitsuse liikme vallavanema, linnapea või valitsuse liikme kohustustest ja ametist. Vallavanemale või linnapeale umbusalduse avaldamise korral valib volikogu samal istungil uue vallavanema või linnapea või määrab ühe valitsuse liikmetest vallavanema või linnapea asendajaks kuni uue vallavanema või linnapea valimiseni.

Ojangu märkis, et seega annab seadus juhuks, kui vallavanemat on umbusaldatud, kaks alternatiivi. Päevakorda esitati ja päevakorra osana kinnitati teine alternatiiv. Kui volinikud oleksid soovinud esitada enne päevakorra kinnitamist alternatiiveelnõu, siis oleks saanud seda kaaluda. Siiski, olles konsulteerinud KOKS-i vastavate sätete osas Rahandusministeeriumiga, selgitas Ojangu, et need ei ole oma sisult ka
alternatiiveelnõud, sest üks toob kaasa püsiva tulemuse ja teine ajutise.

Kuusalu valla põhimääruse § 22 lg 15 sätestab, et kui istungi päevakorras olevale eelnõu(de)le on esitatud pärast volikogu kutsete väljastamist alternatiiveelnõu(d), teavitab volikogu esimees sellest volikogu liikmeid istungil enne päevakorra kinnitamist. Edasise alternatiivsete eelnõude menetlemise otsustab volikogu.

Enn Kirsman eelkirjeldatud viitele protseduuri seadusvastasuse osas ei reageerinud ning nõudis endiselt ettepanekute hääletusele panemist. Seejärel võttis istungit juhatanud uus volikogu esimees Margus Soom
teema kokku järgmiselt: „Volikogu tahe on seaduslik isegi siis, kui ta tulevikus on ebaseaduslik. Sellest tulenevalt panen parandusettepaneku hääletusele“. Parandusettepaneku poolt hääletas 10, vastu hääletas 5 ja 4 liiget ei hääletanud, kuna luges seda ebaseaduslikuks.

10 poolthäälega valiti vallavanemaks Urmas Kirtsi. Vallasekretär Liisa Ojangu jäi protokolli kinnitamise osas eriarvamusele.

Taotluse esitajad on seisukohal, et eelkirjeldatud rikkumiste tõttu tuleb tunnistada kehtetuks Kuusalu vallavolikogu 18.12.2018 otsus valida Urmas Kirtsi Kuusalu vallavanemaks. Otsus võeti vastu korrektset protseduuri eirates ja seega vastuolus kohaliku omavalitsuse ja üldiste haldusemenetluse põhimõtetega (sh kohustusega järgida oma ülesannete ja kohustuste täitmisel seadust).

1.2 Umbusalduse avaldamise protseduuri nõuete rikkumine

18.12.2018 volikogu istungil oli lisaks vallavanem Monika Salu umbusaldamisele päevakorras ka järgmiste isikute umbusaldamine:
• Volikogu esimees Mait Kröönström;
• Volikogu aseesimees Marti Hääl.
• Vallavalitsuse liige Heino Junolainen;
• Vallavalitsuse liige Reijo Roos;
• Volikogu sotsiaalkomisjoni esimees Ingeldrin Aug;
• Volikogu eelarve- ja arengukomisjoni esimees Andres Heinver;

Umbusaldusavaldused kõigi eelloetletud isikute suhtes esitati ilma sisulise põhjenduseta ja seega vastuolus Kuusalu valla põhimäärusega. Kõikidesse avaldustesse oli märgitud üks ja seesama trafaretne lause:

„Seoses suutmatusega juhtida ja arendada Kuusalu valda, avaldame umbusaldust [nimi]“.

Kuusalu valla põhimääruse § 29 lg 3 nõuab, et umbusalduse algatamise avalduses peab olema märgitud umbusaldamise põhjus. Ilmselgelt ei ole määruse vastava nõude sisuks üksnes formaalse „põhjenduse“ esitamise vajadus. Vältimaks alusetut ja kontrollimatut umbusaldamist, mis on ajendatud üksnes poliitilisest konkurentsist ja/või isiklikest ambitsioonidest, on ilmselge, et umbusalduse avaldamise põhjendused peavad olema sisulised, kontrollitavad, läbipaistvad. Kohaliku omavalitsuse juhtimisele, rahva esindatusele ja kohaliku võimu teostamisele nii märkimisväärset mõju avaldav akt nagu seda on umbusalduse avaldamine, saab toimuda vähemalt sama rangetes raamides nagu iga muu haldusvõimu teostamine ehk järgima põhiseadusest ning seadustest tulenevaid põhimõtteid (mh seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel).

Istungil tehti volikogu liikmete poolt korduvalt märkusi, et umbusaldamise motiive pole selgitatud ja paluti vastavad põhjendused esitada konkreetselt iga umbusaldatava kohta, kuid istungit juhtinud Margus Soom keeldus igasugustest selgitustest, viidates küüniliselt kirjalikele umbusaldusavaldustele, milles on juba „kõik öeldud“.

Umbusaldatud isikud ise esitasid pikad ja põhjalikud kõned oma tegutsemise motiivide jm kohta, kuid ka nendele ei vastatud ühegi sisulise kommentaariga. Umbusaldamise kirjeldamiseks kasutati Margus Soomi poolt ka viidet, et see on „kollektiivne pöördumine“, mis viitab kõnekalt asjaolule, et tegelikult puudusid iga konkreetse umbusaldatud isiku suhtes sisulised etteheited.

Veelgi kurioossem on asjaolu, et umbusaldatud volikogu aseesimees Marti Hääl polnud veel saanud oma ülesandeid volikogu aseesimehena kordagi sisuliselt täitma hakata. Seega viitab läbiviidud umbusaldamine kõnekalt asjaolule, et selle tegelikud eesmärgid hälbisid seaduslikest.

1.3 Volikogu esimeheks valitud Margus Soom kui KarS § 162 sätestatud teo toime pannud isik

Juhime tähelepanu, et Kuusalu volikogu esimeheks valitud Margus Soomi suhtes alustati Politsei- ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo menetlustalituse poolt 12.10.2017.a
kriminaalmenetlus nr 17221000115 KarS § 162 lg 1 tunnustel. Margus Soomi poolt toime pandud teo sisuks oli häälte ostmine ja katse osta mõjuvõimu valla valimiskomisjonis. Kriminaalmenetlus lõpetati 01.10.2018
juhindudes KrMS § 202 lõigetest 1 ja 7 ehk avaliku menetlushuvi puudumise tõttu ja kuna isiku süü ei ole suur. Seega leidis sisulist tuvastamist, et Margus Soom pani toime valimisvabaduse rikkumise koosseisule vastava tahtliku teo. Juhime tähelepanu, et selline süütegu kahjustab valimisvabadust seeläbi, et isikut takistatakse valimisel oma tõelist tahet väljendamast või mõjutatakse ebakohaselt tema tahte kujunemist.

Käesolevaga soovime Justiitsministeeriumil kui omavalitsusüksuste üle haldusjärelevalvet teostaval ministeeriumil hinnata, kas kohaliku omavalitsuse volikogu pädevust, vastutust ja rolli arvestades saab selle
esimeheks kandideerida ja vastava ametiisikuna tegutsema asuda karistusõiguslikult sellise etteheidetava teo toime pannud isik. Eriti vajab tähelepanu asjaolu, et vastav kuritegu pandi toime seoses Kuusalu valla
juhtimisega/valimistega ehk oli otseselt seotud võimu teostamisega. Äärmiselt küsitav on, kas sellisel volikogu esimehel on ametikohale vastavad eetilised ja kõlbelised omadused.

2. Vallavolikogu istung 31.12.2018

2.1 Toimingupiirangu rikkumine vallavanema töötasu määramisel

Istungi päevakorra esimeseks punktiks oli vallavanema töötasu määramine. 18.12.2018 volikogu istungil valiti Urmas Kirtsi vallavanemaks, kuid 31.12.2018 volikogu istungil osaledes tegutses U. Kirtsi endiselt volikogu liikmena.

Volikogu liige Madis Jõgi esitas ettepaneku, et vallavanem Urmas Kirtsi ise ei osaleks vallavanema tasu määramise otsustamisel. Koosolekut juhatanud volikogu esimees Margus Soom väitis, et see on väga keeruline, kuna käesoleval hetkel on Urmas Kirtsi volikogu liige. Eraldi õiguslikku hinnangut väärib küsimus, kas Urmas Kirtsi olles 18.12.2018 valitud vallavanemaks, oleks pidanud üldse 31.12.2018 volikogu istungil volinikuna osalema.

10 poolthäälega võeti vastu volikogu otsus nr 88 „Kuusalu vallavanema töötasu määramine“. Otsust rakendatakse tagasiulatuvalt alates 19.12.2018. Seejuures osales iseenda töötasu määramise üle hääletamisel ka vallavanem Urmas Kirtsi, rikkudes seeläbi korruptsioonivastase seaduse § 11 sätestatud toimingupiirangut, KOKS § 17 lg 62 ja Kuusalu valla põhimääruse § 15 lõiget 6.

Volikogu liige Marti Hääl esitas istungil märkuse, et vastavalt Kuusalu valla põhimääruse § 15 lg 6 volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes talle laieneb toimingupiirang KVSis sätestatu kohaselt. KVS § 11 lg 1 kohaselt on ametiisikul keelatud toimingu või otsuse tegemine, kui:
1) otsus või toiming tehakse ametiisiku enda või temaga seotud isiku suhtes;
2) ametiisik on teadlik tema enda või temaga seotud isiku majanduslikust või muust huvist, mis võib mõjutada toimingut või otsust;
3) ametiisik on teadlik korruptsiooniohust.

KVS § 2 lg 1 kohaselt on ametiisik füüsiline isik, kellel on avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund sõltumata sellest, kas ta täidab talle pandud ülesandeid alaliselt või ajutiselt, tasu eest või tasuta, teenistuses olles või vabakutselisena või lepingu, nimetamise või valimise alusel. Sama paragrahvi lõike 2 punktis 1 on sätestatud, et ametiseisund seisneb õigusaktist, tehingust või asutuse töökorraldusest tulenevas õiguses ja kohustuses avaliku ülesande täitmisel teha otsus, sealhulgas osaleda selle tegemises või selle sisulises suunamises. Otsus on teise isiku, sealhulgas avalikku ülesannet täitva asutuse õiguse või kohustuse tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud otsustus, millega reguleeritakse
üksikjuhtumit või piiritlemata arvu juhtusid, sealhulgas õiguse üldakt, haldusakt haldusmenetluse seaduse tähenduses, kohtulahend, samuti asutuse siseakt.

KOKS § 17 lg 62 kohaselt volikogu liige, kes on valitud samas vallas või linnas vallavanemaks või linnapeaks või on kinnitatud valla- või linnavalitsuse liikmeks või nimetatud ametisse valitsuse palgaliseks liikmeks, ei tohi alates valituks osutumise, liikmeks kinnitamise või ametisse nimetamise hetkest osaleda sellise volikogu üksikakti arutamisel ega otsustamisel, millega määratakse talle töötasu või hüvitis.

Vastavalt Kuusalu valla põhimääruse § 15 lg 6 volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes talle laieneb toimingupiirang korruptsioonivastases seaduses sätestatu kohaselt.

Nagu eelnevalt märgitud, ei taandunud ega keeldunud U. Kirtsi 31.12.2018 istungil talle kui vallavanemale tagasiulatuvalt töötasu määramise otsustamisel osalemisest ja otsustas nimetatud küsimuses oma volinikustaatusest tulenevat võimu realiseerida. Kuna volikogus jagunesid poolt- ja vastuhääled väga tasavägiselt, oli U. Kirtsi eesmärk ilmselt ka garanteerida, et töötasu otsustamine leiaks piisavalt poolthääli ning vähendada opositsiooni mõju tulemusele.

Seega osales ta ametiisikuna otsuse vastuvõtmises, mille tulemus mõjutas otseselt tema endaga seotud huve ehk tegutses teadlikult huvide konflikti olukorras.

KarS § 3001 subjektiivne koosseis eeldab süüdistatava otsest tahtlust objektiivse koosseisu tunnuste osas, milleks on korruptsioonivastases seaduses kehtestatud toimingupiirangu rikkumine. KarS § 3001 ja KVS § 11
lg 1 koostoimest nähtub, et ametiisik peab olema teadlik nn huvide konfliktist, s.t sellest, et tema otsus või toiming võib mõjutada tema enda või temaga seotud isiku majanduslikke või muid huve ja sellest tulenevalt esineb korruptsioonioht, mille tõttu on otsuse või toimingu tegemine keelatud. Riigikohtu lahendis asjas 3-1-1-98-15 on viidatud väljakujunenud seisukohale, et normatiivse koosseisutunnuse – praegusel juhul ametiseisundi – puhul ei ole nõutav, et isik teaks selle tunnuse täpset juriidilist tähendust, vaid et ta mõistaks selle üldist sotsiaalset või üldkeelelist tähendust.

Kuna U. Kirtsil ei olnud vallavanemaks valimise järel enam põhjendatud vajadust osaleda volikogu istungil, siis võib järeldada, et tema osalemine ja hääletamine olid otseselt ja üksnes seotud omakasul põhinevate eesmärkidega. Veelgi enam, kuna toimingupiirangu rikkumisele juhiti istungil korduvalt tähelepanu, viitab U. Kirtsi otsus sellest hoolimata hääletada, teadlikule ja tahtlikule rikkumisele. U. Kirtsi oli kahtlemata
teadlik ka oma ametiseisundist.

Vastutus kirjeldatud KarS koosseisu järgi eeldab toimingupiirangu rikkumist suures ulatuses. KarS 121 p 2 kohaselt hinnatakse süüteo ulatust suureks, kui see ületab 40 000 eurot. Kuna vallavolikogu 31.12.2018 otsusega määrati vallavanema tasuks 2900 eurot kuus (+ maksud ja hüvitised) ja see laieneb kogu ametiajaks, mille lõpuni on jäänud vähemalt 33 kuud, siis ületab otsuse sisu ja ametiisiku majanduslik huvi rahalises väljenduses 40 000 eurot. Seega on Urmas Kirtsi poolt toime pandud rikkumine koosseisupärane ja seeläbi on täidetud KarS § 3001 sätestatud süüteo koosseis.

2.2 Toimingupiirangu rikkumine vallavolikogu ja volikogu komisjonide tööst osavõtu eest makstava hüvituse ning maksmise korra kehtestamisel.

31.12.2018 volikogu istungi päevakorra punktiks nr 5 oli Kuusalu vallavolikogu 26.02.2014.a. määruse nr 7 „Vallavolikogu ja volikogu komisjonide tööst osavõtu eest makstava hüvituse ning maksmise korra kehtestamine“ muutmine. Muudatusettepaneku sisu oli seniste töötasude tõstmine ning see puudutas otseselt volikogu koosseisu kuulunud ja istungil hääletanud isikute majanduslikke huvisid.

Volikogu liige Mait Kröönström juhtis istungil tähelepanu võimalikule toimingupiirangu rikkumisele, küsides, kas ikka saame otsustada iseenda töötasu tõstmise üle. Kröönström leidis, et seda peaks tegema volikogu teine koosseis. Vallavanem Urmas Kirtsi väitis seepeale, et saame küll. Lisaks märgiti Kröönströmi märkuse peale üleolevalt: „sa ei ole riigikogus“ ja „see on üldakt“.

Määrus võeti vastu 10 poolthäälega. Iseendale tasu määramise otsustamisest ei taandunud ja selle poolt hääletasid volikogu esimees Margus Soom, komisjonide esimehed Kalmer Märtson, Enn Kirsman ja Urmo Ristisaar.

KOKS § 17 lg 5 kohaselt volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes talle laieneb toimingupiirang korruptsioonivastases seaduses sätestatu kohaselt. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt on volikogu liige kohustatud enne sellise küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse volikogu istungi protokollis. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem.

KVS § 2 lg 1 kohaselt kehtib ametisikule toimingupiirang igasuguse otsuse suhtes, millega reguleeritakse üksikjuhtumit või piiritlemata arvu juhtusid, sealhulgas õiguse üldakt.

Seega Margus Soom, Kalmer Märtson, Enn Kirsman ja Urmo Ristisaar rikkusid KVS § 11 sätestatud toimingupiirangut. Vt ka täiendavat argumentatsiooni toimingupiirangu rikkumise osas taotluse p 2.1.

2.3 Toimingupiirangu rikkumine vallavalitsuse liikmete arvu ja koosseisu kinnitamisel

31.12.2018 volikogu istungi päevakorra punktiks nr 8 oli vallavalitsuse liikmete arvu ja koosseisu kinnitamine. Ühtlasi viidi eelnõusse sisse ettepanek määrata vallavalitsuse (v.a vallavanem) hüvitiseks 400 eurot kuus.

Volikogu liige Marti Hääl juhtis enne hääletamist taaskord volikogu tähelepanu sellele, et vastavalt KVS-is sätestatud toimingupiirangu regulatsioonile ei tohi hääletamisest osa võtta, kui on tegemist iseenda töötasu määramisega. Sellest märkusest hoolimata ja ilmset huvide konflikti eirates osales otsuse vastuvõtmisel volikogu liige Kaupo Parve. Otsus võeti vastu 10 poolthäälega.

Seega rikkus Kaupo Parve KVS § 11 sätestatud toimingupiirangut. Vt ka täiendavat argumentatsiooni toimingupiirangu rikkumise osas taotluse p 2.1.

Palun meid teavitada järelvalve tulemustest kirjalikult. Juhul, kui järelvalve teostaja nõustub meie seisukohaga toimingupiirangu rikkumise juhtumite osas, palume edastada see vastavatele õiguskaitseorganitele menetluse läbiviimiseks.

Lugupidamisega

Sulev Valdmaa / allkirjastatud digitaalselt
Mairika Rajaväli / allkirjastatud digitaalselt
Madis Jõgi / allkirjastatud digitaalselt
Avo Vest / allkirjastatud digitaalselt
Marti Hääl / allkirjastatud digitaalselt
Mait Kröönström / allkirjastatud digitaalselt
Andres Heinver / allkirjastatud digitaalselt
Kristo Palu / allkirjastatud digitaalselt
Ingeldrin Aug / allkirjastatud digitaalselt