Voliniku aruanne nr 5

Kristo Palu (Valimisliit Üks Kuusalu vald)

Vahepeal hulk vett jälle merre voolanud ning viimasest aruandest ja mõtetest omajagu aega möödas. Tundub, et opositsioonisaadiku töö on kohati olnud veelgi aeganõudvam, kui koalitsiooniliikme töö ja seetõttu pole suutnud kirjutamiseks vaba aega eriti enam leida. Kuna aga viimasel ajal enam kohaliku lehe Sõnumitooja veergudele ka eriti ei pääse, siis võtsin nüüd suve lõpuks ikkagi ennast kokku ja kirjutan siis siia sahtlisse natuke tagasivaadet ja ka värskeid mõtteid enne uut kohalikku poliitika hooaega. Mine sa tea, võibolla keegi viitsib neid isegi lugeda.

Möödunud jõuludest on siis vallajuhtimine uue koalitsiooni käes M. Soomi, V. Lootsmani ja Ühise Kodu liiduna. Peab tunnistama, et vähemalt pealt näha on neil see koostöö päris hästi toiminud ja vana-aasta õhtul koalitsiooni alustalaks endale määratud uued suured töötasud on
poliitgigantidele niipalju motiveerivad olnud, et harmoonia on siiani säilinud ja Ühise Kodu vaikivad volinikud on ka jätkanud oma senist praktikat. Seega ei pea vallarahvas vähemalt seda ilmselt kartma, et enne järgmisi valimisi veel siin võimupöördeid tuleb. V.Lootsman mõni aeg tagasi oma väljaandes küll kurtis, et opositsioon pärib Kuusalus liigselt aru ja segab aga kolleeg Marti Hääl juba nendel väidetel mõned kuud tagasi peatus ja selgitas, mis päriselt toimub.

Mis siis vahepeal tehtud põnevamat? Kõigepealt muidugi otsustas koalitsioon, et liitumisläbirääkimisi Loksa linnaga ei alustata. Eks see oli loogiline ja võimuleppe osa, et niikaua kui Loksa linnal nina veel niipalju vee peal, et palgad jõuab ära maksta, siis liitumist ei arutata. See omakorda tähendas, et valla jätkusuutlikkuse osas tähtsal haridusmaastikul ka
ei soovita valla ja linna ühist tulevikku kujundada ja otsustada. Kõik läheb jätkuvalt vabaarengustrateegia alusel ehk elu ise näitab, mis tulevik toob. Mis siis ikka, see on nende poliitiline valik ja valimistulemuste alusel rahva tahe. Liitumisläbirääkimiste alustamise asemel soovitakse nüüd suunata Kuusalu maksumaksja raha teismoodi Loksa linna, algust tehti linna jäätmejääma toetuse eraldusega. Loodan, et nüüd ikka kehtivad siis vallaelanikel jäätmejaamas samad tingimused kui linnaelanikel, kuigi esialgne tagasiside on olnud teistsugune.

Nagu eelmises kirjatükis prognoosisin, siis uued arengukavad ehk eelkõige teede ja hariduse valdkonna omad pandi sahtlisse seisma. Hariduse osas küll midagi kokku kirjutatakse ja Rivo Noorkõivult isegi telliti rahvastiku ja koolivõrgu prognoosid aga kuna need tulid suhteliselt pessimistlikud (kõige tõenäolisema stsenaariumi järgi väheneb valla maksumaksjate arv 2030 aastaks -20% ja samavõrra ka laste arv), siis visati need stsenaariumid prügikasti ja jätkuvalt kavandatakse valla tulevikku isiklikul usul, nagu
vallavanem Kirtsi ikka tavatseb öelda. Reaalsus kahjuks aga ka siiani olnud selline, et viimase kümne aastaga on valla 6850 elanikust tänaseks järgi jäänud 6449. See on 400 vähem!! Aga kõige tähtsam muidugi, et vallavanem ise ikka usub jätkuvalt kasvu ja õitsengut, sest see tugineb ju omakorda ekspert E.Kirsmani arvamusel.

Siiani on minu arvates M. Soomi volikogu esimehena suurim saavutus olnud see, et Kuusalu volikogu enam suurt midagi ei aruta ja ei otsusta, vaid on enamus asju kümne koalitsiooni häälega ära delegeerinud. Volikogus on ju väga ebamugav neil toimetada, seal tüütud opositsioonisaadikud pärivad ja toovad muudkui puudusi välja. Teede investeeringud selle aasta kohta jagati kuskil nii, et volikogus me ei teadnud sellest midagi. Soomi juhtimisel
loodud nn „teede töörühm“, kuhu kramplikult jätkuvalt ei lasta ühtegi opositsiooni esitatud kandidaati ligi, ei ole ka siiani muud midagi teinud kui protokollidest lugedes „intensiivselt erinevaid asju arutanud“ aga jõudmata kuhugi. Soomi rahustuseks ja heameeleks esitas koalitsioon maakonna tasandile ainukeseks valla investeerimisprojektiks Lahemaa kergliiklustee projekti, mille elluviimiseks nähti taotluses nõutud kahe aasta asemel 10 aastat ja projekti üle 8 miljoni suuruse maksumuse osas näidati 5 miljoni finantseerijana partneritena Maanteeametit ja naaberomavalitsusi, kellelt loomulikult nõusolekuid polnud ja olen kindel, et Maanteeamet isegi ei teadnud sellest projektist midagi.

Päris huvitav trall on käinud ka Kuusalu keskkooli ruumikitsikuse probleemi lahendamise osas. Talvel moodustati pidulikult selleks lausa eraldi töörühm, kes ka mõned korra koos käis aga kurb on, et see töörühm lõpuks ühtegi otsust ei teinud, vaid see oli järjekordne näide kaasamise näitlemisest. Ideekonkursi kaudu lahenduse otsimise otsustas vallavalitsus, sest töörühmas ei tekkinud ühist nägemust. Olen seda nii volikogus kui ka inimestega suheldes korduvalt välja öelnud, et väga kummaline on loota, et konkursil tuleb keegi arhitekt ja lahendab meie asemel ära selle, millist kooli me vallaelanikena tahame ja suudame ehitada ning ülal pidada. Ja veel kummalisem on korraldada selline konkurss, kus annad ette rahalise
piirangu, millega realistlikult saad küsitud pinda juurde sandwitchpaneel tüüpi laohoonena.

Kuna vallavanem Kirtsi on eiranud kõiki nõuandeid, mis puudutab realistlikke ehitusmaksumusi ja Rihumäele 800-õpilasega mammutkooli tegemine on ka järelikult tema idee, sest volikogu pole ju haridusvõrgu arengukava kordagi näinud ega arutanud, siis on see projekt nüüd puhtalt tema vastutada. Vallavanemal ei ole ilus avalikkusele valetada ja vastutuse õlgadelt veeretada ja väita et ehitusmaksumuse prognoosid põhinevad palgatud konsultandi arvamusel, sest sama konsultant kinnitas mulle isiklikult üle, et tema on rääkinud vähemalt 20% kõrgematest ehitushindadest. Näis mis sellest asjast saab, konkursi tähtaeg ju
juba kukkus. Loodetavasti ei kujune sellest lihtsalt väga kulukat joonistusvõistlust ilusate piltide saamiseks.

Mind hämmastab jätkuvalt, kuidas kinnisvara arendusprojektide prognoosimine ja juhtimine vallavalitsuses mõlemat jalga lonkab ja midagi oma vigadest õppida ei taheta või ei suudeta. Sotsiaalkortermaja rajamine Kuusallu pidi vallavanem Kirtsi esitatud toetusprojekti alusel maksma kokku 560 tuh eurot koos projekteerimisega. Tegelikkuses oli esimese ehitushanke tulemus 837 tuh eurot (277 tuhat rohkem!) ja peale kärbitud ehitusprojekti teises hankes tuli hinnaks 668 tuh eurot, millele lisandus kahjuks veel projekteerimise kulu ligi 100 tuh. Kolga staadion pidi vallavalitsuse poolt eelarvesse esitatud kulude järgi esialgselt maksma 100 tuh eurot, tegelikult läks maksma peaaegu 200 tuh (poole rohkem!). Need möödapanekut on päris jõhkrad, aga ometi ei taha vallavanem Kirtsi neist midagi õppida ja jätkab täpselt sama käekirjaga ka Kuusalu kooli, Lahemaa kergliiklustee ja Salmistu sadama projektidega seoses. Kurb, et see kolhoosiaeg ja selle aegne mentaliteet meie vallas ei taha kuidagi lõppeda. Kõige tähtsam, et oma palga ju kätte saab, las ülejäänud mõisa (valla) köis lohiseb.

Hiljuti oli mul vallavanemaga päris põnev arupärimiste seeria Narva maantee mürauuringu tellimise teemal, mida eelmine vallavalitsus nii kohalikes lehtedes kui veebilehes lubas sel aastal teha. Urmas Kirtsi vastas mu arupärimistele aga kahel korral, et tema ei tea sellest teemast midagi ja üleüldse eelarves ei ole vahendeid selleks, et see mõne tuhandene kulutus
teha. Ometi on valla eelarves sel aastal teede investeeringute ja majandamisekulu ridadel kokku ca 350 000 eurot. Kahjuks ei pea vallavanem aga maantee mürauuringu jaoks vajalikku piskut eelarvest leida võimalikuks, et saaks alustada Kuusalu aleviku elanike maanteemüraga seotud probleemi lahendamist. Kui aga vaja liivakoormaid aleviku teede ebaseaduslikuks sulgemiseks ette vedada või vana-aasta õhtul kamraad Soomi MTÜle riigi nõude varjamiseks ebaseaduslik 6200 eurone ülekanne teha, siis on eelarves raha küll. Lahenduse asemel mängib vallavanem minuga peitust ja ütleb Kuusalu elanikele, et pole tema mure see, et sobivate tuultega nagu suurlinna müra sees peate elama, boonusena saate veel sõnniku haisu ka pealekauba. Kuna selle teema lahendamise algatas eelmine vallavalitsus, kui U.Kirtsi jalga puhkas, siis loomulikult ei saa ju tänane koalitsioon seda initsiatiivi enam toetada. Niipalju siis koostöö otsimisest.

Suvel puhkuse ajal sai perega mõned korrad Eestimaa peal ringi vaadatud ja tahes-tahtmata tekib sel puhul väike võrdlusmoment teistes omavalitsustes toimuvaga. Pean silmas just vallakeskuste väljanägemistega seonduvat. Kuusalu vallakeskuse ehk Kuusalu aleviku süda on jätkuvalt autoparkla, kus aeg-ajalt kohtab lausa kallureid või rekkasid. Paljudes teistes vallakeskustes nagu näiteks Väike-Maarja, Tõrva, Rapla, Põlva jne on aga tänaseks kasutusel kaasaegsed mitmeotstarbelised väljakud, mis on nii kohalikele elanikele kui ka külastajatele elukeskkonnana ja avaliku ruumina toonud väga positiivse muutuse. Kuusalus pole aga peale Ahrensi mälestusmärgi avamise, avaliku ruumiga viimase 10 aastaga suurt midagi muutunud (ei pea silmas hoonete fassaadide remonte). Jah, riik tegi tee korda ja vallavalitsus jupikese jalgteed juurde ning tublid lapsevanemad vuntsisid mänguväljaku üles aga sellistest kaasaegsetest lahendustest, mida paljud teised vallakeskused on ellu viinud või ellu viimas, võime meie vaid unistada. Ahjaa, mõned aastad tagasi oli ju üks katse kaasaegsema bussipaviljoni visandamiseks aga see projekt vajus veel kiiremini ära, kui vallavanem volikogu esimehe MTÜ-le ebaseadusliku ülekande jõudis vana-aasta õhtul teha.

Aga üldiselt on põnevad ajad nii meil kui Eestis laiemalt. Kogenud poliitikutele on võim nii magus asi, et selle saamiseks ja hoidmiseks tuleb teinekord üsna palju oma väärikusest ära anda. Kuusalu on ka minu meelest mõnda aega olnud teelahkmel, kas jätkub kõik vanaviisi või prooviks nüüd teistmoodi ja selgelt tulevikku vaatavalt asju teha. Hetkel on ikkagi see kolhoosiaja nostalgia veel piisavalt suur, et kaugemale tulevikku vaatamist ja muutusi ellu kutsuda ei taheta ning vallajuhtimine toimub nagu usulahu koosolekutel. Aga on ka mõni erand. Näiteks vallavalitsuse teenistujate struktuur. Eelmise aasta kevadeni oli ju Kuusalus jätkuvalt kasutusel struktuur, mille lõi suuresti kunagi Loksa vallaga liitumise järel tollane vallavanem Herko Sunts. Aga see juhtus juba aastal 2005 ehk kolmteist aastat ei toimunud praktiliselt ühtegi muutust. Alles siis kui korraks U.Kirtsi kõrvale vallajuhtimisest lükati, õnnestus uus kaasaegne ja vajadusi arvestav teenistujate struktuur luua. Tänane koalitsioon mõnitas ja tümitas seda Monika Salu poolt ellu kutsutud nn. maatriksjuhtimise süsteemi nii kuis jaksas aga ennäe imet, nüüd sobib see suuresti ka vallavanem Kirtsile. Võimule tagasi saades loodi juurde vaid fantoom abivallavanema koht, mida ei ole siiani täidetud ja täpselt aru ei saagi, miks paberil seda kohta siis vaja üldse on, ilmselt siis palgafondi suurendamiseks. Ühesõnaga see struktuurimuutuse näide teeb selles mõttes head meelt, et aitasime tänasele vallavanemale juhtimist kaasaegsemaks muuta. Kahju vaid, et mitmed eelmisel aastal tööle tulnud uued inimesed nüüdseks töölt lahkunud on, kes siis vabatahtlikult ja kes sunnitult.

Ja lõpetuseks siis mõned mõtted lähituleviku kohta Kuusalu poliitikamaastikul. Usun, et teatud rahunemine on toimunud ja sarnaste põhimõtetega seltskonnad on kokku saanud. Opositsiooni poolelt jälgime huviga, kuidas kõik need überprojektid ellu kavatsetakse viia, nimekiri on ju muljet avaldav: 8 miljoniline Lahemaa kergliiklustee, 800-õpilasega Kuusalu uus kool, uus Salmistu sadam ja võimas eakate pansionaat, iga-aastastest remontide vajadustest rääkimata. Ma ka omal ajal tublide õpetajate juures matemaatika tundides käinud ja ülikoolis ka natuke finantsjuhtimist õppinud aga midagi on minu jaoks sellel pildil siiski
valesti. Kui elanikke ja maksumaksjaid jääb meil järjest vähemaks ja laenuvõimekust on vallal veel ca 3-3,5 miljoni jagu, siis see vist ongi pildil valesti. Aga tsiteerides jälle vallavanemat, kui usk on suur, siis on kõik võimalik ja kübara seest võivad jänese asemel ka rahapatakad tulema hakata. Selle ilusa mõttega olekski paslik seekord lõpetada.

Rõõmsat ja edukat kooliaasta algust kõigile!