Voliniku aruanne nr 6

Kristo Palu (Valimisliit Üks Kuusalu vald)

Viimastel nädalatel on mitmed tuttavad vallaelanikud minu käest küsinud, mis vallajuhtimises toimumas, tundub täielik vaikus ja seeläbi ka teadmatus. Vaikus enne tormi? Olen olnud sunnitud neile vastama, et kuna mina vallajuhtimises valel pool lauda või tsiteerides üht kolleegi, volikogus kaamerapoolses lauaotsas, siis on mul samapalju infot, kui ühel keskmisel vallaelanikul. Jaanuari volikogus oli küll tunda teatud kevadist tedremängu osade kogenud poliitikute poolt, mis andis justkui märku, et koalitsiooni tervis pole kiita. Aga nüüd märtsi alguseks pole veel kuulda olnud, et uued paarilised oleks üksteist leidnud, mistõttu on ka volikogu igapäeva töö talveuinakusse suigutatud. See, et suurte arendusprojektide ajamine on mitmeks kuuks seisma jäetud näitab aga selgelt, et asjad koalitsioonis pole kiita ja seda ilma igasuguse opositsiooni panuseta. Iseenesest on see muidugi väga kurb, sest lootus oli suur, et kogenud poliitsaurused üksteist lõpuks leides toovad õitsengu õuele. Tegelikkuses on olnud muidugi üks kaose, sihitu sagimise ja raha raiskamise aeg. Korraga on tahetud kõike teha adumata palju võimekust, seal hulgas finantsvõimekust tegelikult on.

Nüüd kui Salmistu sadama või Kuusalu kooli projektide ettevalmistusele on kulutatud palju raha ja aega on vist lõpuks ka koalitsioonis aru saadud, et mõlema ellu viimiseks vahendeid tegelikult pole ja ka lauale pandud kooli laienduse eskiis on kasvanud üle pea, kuna keegi pole seda projekti juhtinud. Kui starditi volikogu nõusolekul lähteülesandega, et vallal on lähimatel aastatel rahaline võimekus kooli panustada 2,5 miljonit eurot, siis nüüd aasta hiljem on vallavalitsus koostanud lahenduse, mille maksumus pigem läheneb 5 miljonile (2600 m2 uus hoone koos vana lammutusega ning 650 m2 olemasoleva sööklabloki rekonstrueerimine). Jah, kuulsite õigesti, me ei räägi siin kümnete tuhandete või ka sadade tuhandete ulatuses mööda panekust, vaid mitme miljoni ulatuses! Ja see lahendus sulgeb lõplikult meil õpilaskodu ning selle raha eest ei parane 2/3 kooliõpilaste jaoks veel suurt midagi. Hirm tuleb nahavahele nii süüdimatut ja arusaamatut juhtimist pealt vaadata. Kui üks projekteerija tuleb ja otsustab õpilaskodu sulgemise meie eest, ilma, et seda oleks kogukonna tasandil üldse arutatud või veel vähem kuskil arengudokumendis ette nähtud, siis sellisele asjade järjekorrale ei oska isegi definitsiooni anda. Kas antud otsusega tehti algust nüüd ka gümnaasiumiosa sulgemise vaikiva ettevalmistusega, sest õpilaskodust räägiti siiani ju kui suurest trumbist piirkondliku gümnaasiumi tekkimisel? Ja mis sai majutusega spordilaagrite korraldamise eelisest, mis pidid meile nii maine kui tulu mõttes olulist kasu tooma?   

Olen kuulnud vallavanema suust lauseid, et laste jaoks ei ole millestki kahju. Aga kas koolilaste füüsilise õpikeskkonnaga vene ruletti mängida on siis ikka õige tee? Kui järelevalve üksus hindab valla lisa laenuvõimekuseks lähimatel aastatel 3,5 miljonit, siis on ju selge, et ükski pank rohkem vallale laenu ka ei anna, eriti olukorras, kus lisanduva 3,5 miljoniga oleksime pankadele kokku võlgu juba 7,5 miljonit eurot. Kas siis kooli I etapi jaoks puudu oleva miljoni või pooleteise osas pöördutakse SMS laenuraha poole? Ma ei kujutaks ette, et keegi oma koduses majapidamises selliselt toimetaks nagu vallavalitsus koalitsiooni juhtimisel on siiani teinud. Kui sa elad oma perega kehvapoolsetes ja kitsastes tingimustes, aga sissetulekuna teenid alla keskmise töötasu ja enamuse sööd selle igapäevaselt ära, siis sa ei lähe ju lahendama olukorda selliselt, et tellid oma majale alustuseks suure ideeprojekti, kus kõigepealt lammutad ära viimasena ehitatud osa majast ja tahad ehitada asemele kahele väiksemale lapsele modernsed eraldi suured toad kõigi kellade ja viledega teades samas, et pangast niipalju laenu ei saa, et need toad lõpuni ehitada? Ülejäänud maja, kus vanad torud lõhkemas, jätad aga tulevikku paremaid päevi ootama. Vanemale kolmele lapsele ja naisele ütled, et küll me kunagi ka ülejäänud majaga tegelema hakkame ise sisimas lootes, et selleks ajaks on vanemad lapsed juba majast välja kolinud.

Eriti halenaljakas tsirkus toimub ka sadama ja kooli projekteerijate poolt koostatud ehitusmaksumuste varjamise teemal. Salmistu sadama projekti ajamine algas juba aastal 2015, kui Urmas Kirtsi ettepaneku alusel pidi sadamaarendus vallale maksma minema omaosalusena 255 000 eurot. 2016. aastal muutis volikogu Kirtsi ettepanekul otsust, mille järgi sadam läheb vallale maksma omaosalusena 293 000 eurot. 2017. aasta kevadel esitas ta volikogule järgmise omafinantseeringu kinnituse eelnõu, kus sadama omakuluks pidi saama juba 390 000 eurot. 2019 sügiseks oli Kirtsi jõudnud oma arvutustega sinna maale, kus esitas valla eelarvestrateegias oma volikogu vaikivatele volinikele kinnitamiseks omakulu summas juba 940 000 eurot, mis pea 4 korda suurem esialgu kavandatust! Selle saaga lõpuks õnnestus mul pika pinnimise peale volikogu esimehelt kätte saada projekteerija tänane ehitusmaksumuse kalkulatsioon, milles ta prognoosib ainuüksi sadama I etapi maksumuseks 2,96 miljonit eurot, millest siis vald peaks kinni maksma 2,17 miljonit! Mida on 5 aastat vallamajas aetud, et need numbrid vahetuvad kiiremini kui Eesti ilmaprognoos? Selline valla finantsjuhtimine ei saa ju ometi enam aastal 2020 tõsi olla?  

Kooli ruumipuuduse lahendamise ja renoveerimise osas alustas vallavalitsus aga 2,5 miljoni eurose ülempiiriga, mille alusel korraldati pidulik arhitektuurikonkurss ja jagati 24 tuhande eest preemiaid. Vallavanem deklareeris juba rohkem kui kuu tagasi, et eskiisprojekt nüüd aastase töö järel valmis, aga projekteerija ehitusprognoosmaksumust ta ei avalda. Sellest numbrist on saanud nagu riigisaladus. Ainult, et riigihangete seadus ütleb üsna konkreetselt, kuidas hanke prognoosmaksumusi tuleb koostada ja esitada. Loodan, et volikogul seekord jätkub ikkagi kainet mõistust ja blanko veksleid välja ei anta teadmata, kas rahakotis sellist raha leida oleks üldse võimalik, et midagi hankima minna.  

Eraldi märkimist väärib suurtest projektidest ka nn Tallinn-Lahemaa kergliiklustee projekt, mille koalitsioon möödunud aastal maakonna strateegiasse ja piirkondade toetusmeetmesse esitas. Kui mõistusega toimetanud naaber, Anija vald, saigi samasse meetmesse esitatud enda projektile toetusraha, siis Kuusalu vallavalitsus suutis kokku kirjutada jälle sellise utoopilise jama, mis ei vastanud absoluutselt toetusmeetme põhitingimustele ja jäi loomulikult toetusest ilma. Ja et sellest õppetunnist veel vähe, siis olen näinud värskelt liikvel järgmist sama reha otsa astuvat vallavalitsuse eelnõud, kus toetusmeetmesse soovitakse nüüd esitada Kiiu-Käli jalgtee valgustuse projekt, mis ju samuti ei vasta meetme eesmärgile, milleks on piirkondade arengueelduste parem kasutus majanduskasvuks ja elukvaliteedi tõusuks vajalike teenuste kättesaadavuses. Jalgtee valgustusega ei looda ühtegi töökohta ega abistata ettevõtjaid ja see ei hõlma viite omavalitsust, mis toetuse väljundnäitajateks on kehtestatud. Ideede puudus vallajuhtimises on vist selle asja nimi, kui järjekindlalt lati alt läbi minnakse ja võimalusi raisatakse. Aga vähemalt on pälvinud see juhtimine meie piirkonna kirikuõpetaja heakskiidu, nagu jõulude ajal kohalikust lehest lugeda võisime. Valla poolt kingitud jõulupuude valgustuse eest sai kirikuõpetaja silmis vallavanem Kirtsi lausa pikaaegse kolhoosiesimehega samale pulgale tõstetud. Toredad võrdlused meil 21. sajandil.

Edasise osas võib vist jälle prognoosida nagu varasemates kirjatükkides, et oodata on vahelduvat pilvisust, sademeid ja loodetavasti vahest ka päikest. Seni kuni koalitsioon omakeskis asju klaarib ja volikogu on jälle pausile pandud ei olegi vist muud teha kui siin sahtlisse kirjutada, sest kohalikku lehte minu seisukohad millegipärast enam ei jõua. Arusaadav, ma tüütu putukas ka ja eks see elu meenutab siin järjest rohkem Loksa Elu. Loodetavasti aga toimub kuni uute valimisteni veel ikka midagi sisulist ka peale vallajuhtide palga väljamaksmise. Ja kui ei toimugi, siis vähemalt vallavanem Kirtsi saab oma volinikust valimisliidu kaaslaselt maksumaksja 7200 euro eest tellitud valla kroonikafilmides esineda jätkuvalt kui suur juht endise kolhoosiesimehe õnnistusel☺.