Voliniku aruanne nr 7

Kristo Palu (Valimisliit Üks Kuusalu vald)

Kuna värskelt algas viimane veerandaeg volikogu liikme mandaadist ja vallajuhtimises ka üks ajajärk läbi saamas, siis on ehk paslik aeg jälle väike vahekokkuvõte teha ja aktuaalsetel teemadel mõtteid jagada.

Vallavanema vahetus on kohalikus elus alati suur teema, isegi kui sa poliitikas kaasa ei tee. Urmas Kirtsi valitsemisaja pikkus koos pausidega kokku on olnud muidugi muljet avaldav. Seetõttu tuli meile kui volikogus teises laua otsas olevatele inimestele pealiku vahetuse ette võtmine siiski teatava üllatusena. Teooriad on liikvel muidugi mitmeid, miks vallavanem Kirtsi lahkub ja just nüüd, vähem kui aasta enne järgmisi valimisi. Tegelikult vist polegi mõtet nende põhjuste üle väga juurelda, igaühel on nagunii oma tõde. Aga kui ka üks koalitsiooni liige vihjab mulle vallamaja trepil, et nüüd saab edasi ainult paremaks minna, siis ilmselgelt on see võimuvahetuse põhjuste pilt palju kirjum, kui avalikkusele on püütud selgitada. Igal juhul ootame ka opositsiooni poolt teatava põnevusega lähimaid kuid vallajuhtimises ja paremat arusaamist, kelle kandidaat siis uus vallavanem õigupoolest on ja kuidas ta ennast poliitiliselt ise määratleb.  Aga eelkõige ikka seda, kas nüüd päriselt ka midagi muutub või jätkub senine jaga ja valitse volikogu esimees Värner Lootsmani valvsa taktikepi all ikka samamoodi edasi.

Nii magusat võimutäiuse haaramist oma 33 vallakodaniku hääle eest ei osanud ilmselt Loksa linnapeast veteranpoliitik ka unes loota ja aina paremaks läheb. Aga kui Ühine Kodu vaikiv seltskond on kandlikul seda kõike pakkunud, siis kogenud poliitik läheb korjab selle lihtsalt üles. Ja boonusena vaatab sama seltskond aina rohkem Loksa linna suunas, millega ka Eakate kodu ja kooli õpilaskodu sulgemine hästi haakub.

Viimased volikogu istungid on olnud meil keskmiselt tulised ja laual on olnud lisaks mainitud asutuste sulgemisele ka näiteks valla eelarve ja strateegiaga seotud teemad. Kuna elame jätkuvalt koroona ajastul, siis on see pakkunud ka kohaliku omavalitsuse juhtimises täiesti uusi arusaamisi. Ma ei räägi siin ainult sellest laenamise hullusest, nagu homset ei tulekski. Euroopa rahatrükk on täies hoos ja see paneb ka omavalitsused ennast keset kriisi tundma kui noored vasikad kevadisel karjamaal. Seetõttu soovitakse ka järgnevad 4 aastat ette planeerida sarnaselt, kus riigi kaudu raha muudkui voolab juurde. Kuusalu valla koalitsioon esitas volikogule vastu võtmiseks valla eelarvestrateegia 2021-2024 selliselt, et valla tulud kasvavad jätkuvalt mühinal edasi aga kulud lausa vähenevad. Kuna vajadus on strateegias näidata, et Kuusalu vald oma 8,5 miljonilise võetud laenuga ei ole lõhki ennast tõmmanud, siis polegi muud võimalust, kui numbreid hoolikalt sättida, et pääseda Rahandusministeeriumi järelevalve menetlusest. Tulemuseks on muuhulgas hetkel see, et järgneval neljal aastal ei jagu sentigi näiteks tänavavalgustuse, veemajanduse ega valla kinnisvara investeeringuteks. Teedeinvesteeringuteks kannatab strateegia järgi järgnevatel aastatel suunata aga vaid riigilt keskpolügoni mõjude kompenseerimiseks mõeldud toetus. Seega kogu plaan ongi selline, et kui riigilt omavalitsustele midagi juurde pudeneb, siis saame valla taristusse midagi investeerida. Kui ei, siis läheme tuju tõstmiseks kõik koos lühikesel navigatsiooniperioodil Salmistu sadamasse imetlema mõne jõuka tegelase jahti (kui muidugi vallavõimule sobiv sadamaoperaator lubab). Loodan, et ka kõikidele kooliõpilastele, kes kaasaja nõuetele mittevastavas õpikeskkonnas oma kooliaega edasi veedavad, on ekskursioonid sadamasse juba broneeritud. Ajastusega tuleb muidugi natuke läbi mõelda, kooliaasta sees on suure tõenäosusega sadam juba tühi ja polegi peale betooni seal midagi vaadata. Aga see selleks, need otsused on rahvamandaadi alusel tehtud ja elu läheb edasi.

Viimasel istungil esitasin üle pika aja ka ühe arupärimise, seekord vallavanemale prügiveo hindade segaduse teemadel. Sain selle eest hiljem sotsiaalmeedias volikogu aseesimehe „ise küsin, ise vastan“ intervjuus küll nahutada. Ei saanudki täpselt aru, kas selle eest, et arupärimise ettelugemisel üle ajalimiidi läksin või selle eest, et sellise uskumatu vallavalitsuse prügiveohindade soperdise ja prügivedaja nahaalsuse vastu sõna julgesin võtta. Võibolla tõesti pole volikogu aseesimees Valdmaal sooja ega külma, milline prügiveo eest küsitav tasu suurus vallas on ja kas see on seaduslik või mitte. 500 eurose mitte millegi eest saadava aseesimehe hüvitise tõttu ilmselt ei peagi prügiveo tasu ja arveid jälgima. Aga kui vallavalitsus ise ka ei tea, mis kuupäevadest ja millise otsustega ta prügiveohindasid kehtestab ning prügimonopol väljastab elanikele arveid selliste summadega nagu talle endale meeldib, siis mina vait ei püsi. Vallavalitsus ei peaks olema ju iganädalane kohvi ja küpsise klubi. Kui teemad on arusaamiseks liiga keerulised, siis tuleb abi küsida.

Eelnimetatud Sulev Valdmaa postituses said oma koslepi muidugi teisedki, sest tõstatasime volikogu istungil üles teema, kuidas käib valla maksumaksja raha jagamine investeeringuteks. Nimelt oli lisaeelarvesse põhimõtteliselt ainukeseks rahaeralduseks lisatud summa Valdmaa juhitavale Laurentsiuse seltsile kiriku pastoraadi hoonesse katlamaja rajamiseks. Iseenesest hoonele väga vajalik asi, et talvel kütta saaks. Aga teisest küljest tekitas see temaatika palju küsimärke, miks vallavalitsus tahab jagada oma viimast investeerimisevõimekust eelarves ühele MTÜle, kelle põhitegevus justnagu pole katlamajade rajamine ja seda hoonesse, mis ei kuulu ei vallale ega ka tollele MTÜ-le. Samas vallale endale kuuluv kinnisvara kiratseb nii mõneski kohas ja seisukord on väga hapu. Ja muidugi ei olnud see esimene ega viimane summa, mis koalitsioonikokkuleppe kohaselt kiriku varasse suunatakse. Ja kui julgesime sügvamale kaevuda ning uurida, milline avalik funktsioon või kasu pastoraadi hoonesse investeerimisel vallarahva jaoks on ja millised kokkulepped selleks vallavalitsusel sõlmitud on, siis saime vastuseks teada, et pastoraadis soovitakse aastas mõni üritus korraldada ja avalikust kasutusest on rääkinud vallavanem kirikuõpetajaga suuliselt.  Ainult et, kas see suuline kokkulepe liigub nüüd Veterinaar- ja Toiduametisse ning kas on ilmnenud, et Kuusalu rahvamaja on üle koormatud ja kitsas? Huvitav võrdlus oli sotsiaalmeedia postituses ka veel kirikule kuuluva pastoraadi ja vallale kuuluva Kolga rahvamaja hoonesse investeerimise vahel ning etteheide, et kaasvolinik Andres Heinver elab kuidagi kahtlaselt liiga lähedal Kolga rahvamajale. Sellepeale vaatasin kiirelt maa-ameti värsketelt aerofotodelt üle, ega mina juhuslikult mõnele avalikule hoonele liiga lähedal ei ela, et võiks vaest hoonet kohaliku poliitikuga sildistama hakata. Tundus, et olen ohutus kauguses, ainult Vennaste koguduse tühi palvemaja on läheduses aga annan siinkohal lubaduse, et ei hakka maksumaksja raha eest sellest endale monumenti looma😊 Kirik on Eestis üks suuremaid kinnisvara omanikke, ka Kuusalus on kogudusel muljet avaldav kinnisvaraportfell, millest leiab nii tankla, äri- ja kaubanduskeskuse, tootmisüksuste ja muid sarnaseid arendusküpseid kinnistuid. Aga volikogu istungil selgitatakse, et kirik ei jõua ise oma hooneid korda teha, sest koguduse liikmed ei taha liikmemaksu väga maksta. Tule taevas appi!

Nagu sissejuhatuses mainisin, algas viimane aasta volikogu töös. Kokkuvõtete tegemiseks veel liiga vara seekord ning ka järele jäänud aastaga võib siin kohalikus elus veel palju muutuda. Või siis mitte. Igal juhul on senised kolm aastat kohalikus poliitikas olnud korralikud ameerika mäed. Teistpidi võttes ei tasuks vist vallavõimul rohkem stabiilsemast ajast ka unistada, sest vastuolud ja erinevad arusaamised kohaliku omavalitsuse juhtimisest Kuusalu poliitiliste leeride vahel on ära hoidnud näiteks Jõhvi sarnase pideva võimuvahetuse ja üle trumpamise. Teeme oma tööd nii hästi lõpuni, kui igaüks oskab ja loodetavasti on kõigil täna laua taga istuvatel volinikel aega ka viimasel aastal sisekaemusega tegeleda, kas selline rollitäitmine on olnud piisav saadud mandaadi eest. Mul endal on kindlasti ka mõtlemist.